Eesti teatristatistika 2018

Lühidalt võib öelda, et Eesti teatrit käidi 2018. aastal vaatamas ligi 1,2 miljonil korral (1 192 042), kokku andsid teatrid 6 695 etendust ja mängukavades oli kokku 582 lavastust. Tegijate jätkuvale aktiivsusele ei jää alla ka vaatajate huvi. Keskmiselt oli 2018. aastal ühel etendusel 178 vaatajat. Seda on küll vähem kui perioodil 2007–2013, kui saalis oli 185–214 vaatajat, kuid viimase viie aasta võrdluses (173–180) on tegu igati hea tulemusega.

Viimasel kolmel aastal on kasvanud nii repertuaaris olevate lavastuste arv (540-lt 582le) kui ka uuslavastuste arv (196-lt 211-le). Samas linna- ja riigiosalusega teatrite uuslavastuse arv püsib enam-vähem samas suurusjärgus, 100 uuslavastuse ringis. Kogu repertuaari 582 lavastusest kuulub riigiteatritele tavapäraselt 320 lavastuse ringis, mis tähendab, et iga-aastane uuslavastuste arvu tõus või langus sõltub erateatritest ja projektidest. 

Kõige rohkem vaatajaid oli sõnalavastustel ehk 58,5% kõigist teatrikülastustest, sellele järgnesid muusikalavastuste külastused – 16,3% ja mitmeliigilavastused 11,2% külastustega. Alla 10 protsendi olid tantsulavastuste külastused – 9,5% ning nuku- ja objektiteatri lavastuste külastused 4,6%.

Kui vaadata uuslavastuse osakaalu põhjal lavastuste eluea pikkust, siis on see pikem nukulavastustel ja muusikalavastustel (vastavalt 20% ja 25%), tantsulavastuste repertuaar vahetub 42,6% ulatuses ning nii aastatepikkust püsirepertuaari kui ka pidevat vaheldumist on nii mitmeliigilavastuste (36,5%) kui ka sõnalavastuste hulgas. 

2018. aastal moodustasid sõnalavastused repertuaarist 62,7% (sellest 37% uuslavastusi) ning kõigist uuslavastusest oli sõnalavastuste osa koguni 63,7%. Sõnalavastuste tekstiline päritolu oli 2018. aastal samuti tähelepanuväärne: 365 sõnalavastusest 41,7% (157 lavastust) on Eesti autorite lavatekstid (sh 130 näidendit ja 27 dramatiseeringut), uute sõnalavastuste (kokku 135) hulgas on Eesti autorite osakaal isegi veidi kõrgem – 45,9% (62 lavastust, vastavalt 51 näidendit ja 11 dramatiseeringut). 

Enimkülastatud teatrid olid jätkuvalt Estonia (154 484), Vanemuine (150 809) ja Eesti Draamateater (106 830). Eraetendusasutustest kogusid enim vaatajaid Tartu Uus Teater (35 589), Piip ja Tuut Teater (31 979) ning paarikümne tuhande külastuse ringis kogusid saalidesse nii R.A.A.A.M., VAT Teater, Eesti Tantsuagentuur, Vana Baskini Teater kui ka Tuuleveski.

Eesti teatristatistika 2018. aasta andmed on avaldatud kogumikus Teatrielu 2018, mille teise osa moodustab kroonika. Lisaks statistilistele andmetele on seal avaldatud ka ülevaade teatriaastal toimunud sündmustest, ülevaated teatriorganisatsioonide tegevusest, festivalidest jmt ning samuti välja toodud harrastusteatrite tegevus. Teatrielu 2018 kroonika erineb varasemast ühe uue tabeli poolest. Esmakordselt on tabelisse jõudnud harrastusteatrite koondandmed. Vaadeldaval aastal oli 22 harrastusteatri repertuaaris 96 lavastust, millest 42 olid uuslavastused, etendusi anti 448 ja külastusi kokku oli 21 855. 

Nagu juba mainitud, ei piirdu Eesti teatrite panus kultuuriellu ainult lavastuste väljatoomise ja etenduste andmisega, vaid korraldatakse festivale, kontserte, balle, filmiõhtuid, loengusarju ja töötubasid. Kui need arvud liita teatrite etendustegevusele, siis võibki öelda, et teatrid panustasid 2018. aastal kultuuriellu 8 400 kultuurisündmusega 1,35 miljonile külastajale.

NB! Statistikabaasi kokku arvudest ei ole maha arvatud koostöölavastuste andmed (küll aga on need mahaarvutused tehtud Teatrielu 2018 kroonika koondtabelites). 

2018. aastal oli teatrite repertuaaris üle 40 koostöölavastuse, neist 14 vajavad koondaarvudest mahaarvamist: „BB ilmub öösel“, „Illusioonid“, „Kaarnakivi perenaine“, „Kaota mu naine ära“, „Kõik normaalsed inimesed – KNI“, „Savann“ ning uuslavastused „12 vihast“, „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“, „Enne meid oli veeuputus“, „Hipide revolutsioon“, „Monument“, „Puudutada kuud“, „Miljoni vaade“, „Transiit. Peatage muusika“.