Eesti teatristatistika 2015
Saab taaskord rõõmuga tõdeda, et külastuste 1,1 miljoni piir on ületatud. 2015. aastal kasvas võrreldes eelmiste aastatega nii uuslavastuste, etenduste kui külastuste arv: vastavalt 216, 550 ja 1 146 564.
Enimkülastatud teatrid on jätkuvalt Vanemuine (157 816) ja Estonia (153 657), kolmanda külastuste arvuga teater on Eesti Draamateater (107 689). Eraetendusasutustest kogus enim külastusi Piip ja Tuut Teater (25 044), tihedalt kannul on Kinoteater (24 029) ja VAT Teater (21 951), aga ka Tuuleveski (19 177) ja Von Krahli Teater (18 580). Samas moodustavad eraetendusasutuste ja lavastusprojektide külastused 26% – võrdlusena võib niisiis öelda, et eraetendusasutusi külastati enam-vähem sama palju kui Estoniat ja Vanemuist kokku. Kuid see ei tähenda sugugi, et eraetendusasutuste osakaal väheneks, vastupidi – külastuste arv on kasvanud riigiteatritel, kuid ka erateatrite ja lavastusprojektide panus on iga aastaga aktiivselt kasvanud. Kui vaid mõni aeg tagasi, aastal 2012, piisas erateatrite kaalukausi teisele poolele ainult Vanemuise asetamisest, siis nüüd võib rõõmustada, et see on Estonia teatri külastuste võrra suurenenud.
Eestis kogutakse teatristatistikat juba eelmise sajandi esimesest poolest alates. Arvulisi andmeid on kajastatud nii ajakirjades Teater, Teatrimärkmik kui ka Teatrielu (viimases pealkirja all „Lavastuste ekspluateerimise statistika"). Eesti Teatri Agentuur kogub statistikat järjepidevalt alates 2004. aastast ja vahendab andmeid Statistikaametile, avaldab neid statistikabaasis ja ka aastakogumiku Teatrielu kroonikas.
Statistikas on esindatud kõik riigi- ehk repertuaariteatrid, kellele on statistika esitamine osa tegevustoetuse aruandest: nii avalik-õiguslik Estonia, Tallinna ja Kuressaare linnateater, sihtasutused kui ka erateatrid. Kuid aastate jooksul on vahetunud või muutunud osalevate teatrite arv, sest kõik lavastusprojektid ja erateatrid ei esita külastuste andmeid. Põhjused on erinevad. Kümne aasta võrdluses, perioodil 2004–2014, on aasta keskmine osalejate arv 33,5 etendusasutust. Esimestel aastatel oli teatristatistikas osalevate teatrite arv 21–22, siiani kõige rohkem osalejaid oli aastatel 2012–2013 (41 teatrit). Käesolev, 2015. aasta statistika on kõige osalejaterohkem ja põhineb 49 etendustegevusega tegelenu andmetel (2014. aastal oli neid 39): 11 riigiteatrit ja 38 erateatrit ja lavastusprojekti. Viimase selgituseks olgu öeldud, et kõiki, kes 2015. aastal lavastusi välja tõid, ei saa käsitleda püsi- või põhitegevuselt teatritena (Albu vald, Liivi muuseum, Kukruse Mõis) ning et üheksal neist oli 2015. aastal mängukavas vaid 1 lavastus. Aga seda rõõmustavam on nende olemasolu ega kahanda lavastuste vähesus ka kuidagi nende olulisust Eesti teatripildis, sest nende hulgas on lavastusi, mis püsivad kavas juba mitmendat aastat: „Kus sa oled, Juhan Liiv?“ ja „Vargamäe unistaja“; näiteks on külastatavuselt väga kõrgel, 8. kohal ka Tallinna Lasteteatri lavastus „Tooma jõululegend“ ning 26. kohal Daysleepersi „Ma olen Ivo Linna“.
Kolm statistikas osalejat on harrastusteatrid: Tallinna Lasteteater ning staažikad harrastusteatrid Teoteater ja Vilde Teater. Kui välja arvata harrastusteatrid ja ühe lavastusega projektid, siis ilmneb, et enamus statistikas osalenud erateatritest (15) said 2015. aastal kultuuriministeeriumi tegevustoetust.
Piletiga külastuse keskmine maksumus oli 2015. aastal 10,53 eurot (ilma km-ta) ehk üle 1% Eesti keskmisest palgast. Olulisi erinevusi keskmises piletihinnas ei ole lavastusliigiti, küll aga sihtrühmiti. Kõige kõrgem keskmine piletiga külastuse maksumus on noortelavastustel – 13,4 eurot. Noortele tehtud lavastusi oli suhteliselt vähe – 28 (550st) , kuid ilmselt olid need ka kulukad. Põhiosa lavastusest on täiskasvanutele, kellele on keskmine pileti maksumus (ilma km-ta) 11,9 eurot. Kõige madalam maksumus on lavastustel, mis mõeldud väikelastele – 4,1 eurot, teismelistele vastavalt 8,9 ja lastele 7,6 eurot.
Keskmised piletite maksumused näitavad võrreldes eelmise aastaga taas järjekindalt tõusu. Sellega ühes kasvas ka teatrite etendustegevuse piletite müügist saadud tulu – 11% (ehk 1 230 204 eurot).
Erinevatele sihtrühmadele mõeldud etenduskunsti festivale oli teadolevalt 31, peamiselt olid kõik need festivalid rahvusvahelised. Samuti külastas Eestit taas märkimisväärselt suur arv välisteatreid ja -esinejaid (50 teatrit 62 lavastusega). Eesti teatrid annavad keskmiselt 10% aasta etendustest välismaal, nende etenduste külastuste osakaal 2015. aastal oli 3,6% aasta külastustest. Sarnaselt kogu ülejäänud teatripildiga on ka välismaal etendatavatest lavastustest ligi pooled (45%) sõnalavastused. 2015. aastal anti väljaspool Eestit etendusi 58 lavastusega 22 riigis. Aastate vältel on selleski jätkuv tõusutrend nii lavastuste arvu, etenduste kui ka külastuse osas. Selle krooniks oli 2015. aastal teater NO99 osalemine Avignoni teatrifestivali põhiprogrammis Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastusega „Mu naine vihastas“, mida mängiti nelja päeva jooksul viis korda täissaalidele. Samavõrd oluline tunnustus tuli Praha kvadriennaalilt, kus teater NO99 „Ühtse Eesti“ teemaline ekspositsioon pälvis Praha lavastuskunstnike kvadriennaali peapreemia (Golden Triga) ning Eesti ekspositsioon kuldmedali innovaatilise lähenemise eest lavakujundusele.
2015. aasta oli ka näidendivõistluse aasta: toimus Eesti Teatri Agentuuri 15. näidendivõistlus, millele saadeti 92 teksti, neist seitset premeeriti. Kahekümne aasta jooksul on lisaks traditsioonilisele üle aasta korraldatavale näidendivõistlusele toimunud ka kaks laste- ja noortenäidendite ning üks rahvusvaheline võistlus. Võistlustele on kokku saadetud 1011 uut näidendit või näidendi ideekavandit, preemia või äramärkimise on neist saanud 119 ja lavale jõudnud umbes pool premeeritutest.
Aasta jooksul esietenduvate algupärandite arv on viimase kümne aastaga kolmekordistunud ja nende osakaal sõnalavastuse hulgas on viimase viie aasta jooksul püsinud keskmiselt 45% ringis. Seega on algupärandid enesele sõnalavastuste hulgas kindla koha kätte võidelnud ja haaravad nüüd pea poole uuslavastuse arvust. Plahvatuslikult suureneb algupärandite hulk suveperioodil, mil jutustatakse aja- ja kultuurilugusid, mis omakorda põimuvad Eestist pärit isikulugudega. Isiklikku tasandit puudutavate lugude puhul toimub ka märgatav lähenemine kaasajale, sellega kaasneb vormilise variatiivsuse tuntav laienemine. Dokumentaalset materjali kasutavad, mitme teatri koostöös sündinud ja rühmatööna valminud tekstid haaravad järjest suurema osa uuemast näitekirjandusest. Aktiivsemalt kirjutavad teatrile lavastajad ise ja lavastamist jätkavad ka autorid, vähehaaval suureneb teatrile kirjutavate naisautorite hulk. Jätkuvalt suur on nõudlus algupärase komöödia järele. Sellest annab tunnistust asjaolu, et 2015. aasta näidendivõistluse preemiatöödest jõudis esimesena lavale just komöödiatekst (Erki Aule "Astuge edasi").
Kuid aastakogumiku Teatrielu kroonika ei kajasta ainult statistikas osalejaid, igal aastal on Eesti Teatri Agentuuri kodulehe (www.teater.ee) mängukavale tuginedes välja toodud ka need uuslavastused, mida statistikasse ei esitatud: 2015. aastal 56 lavastust (suurematest erateatritest on nende seas näiteks Cabaret Rhizome, Point, PremProductions jt), nendega antud etenduste arv 2015. aastal oli 505. Teiste hulgas on ka Eesti Kontserdi suurprojekt, veel üks 2015. aasta kultuurielu märksõnadest, Robert Wilsoni ja Arvo Pärdi „Aadama passioon“, millega anti Noblessneri Valukojas 5 etendust.
Kui need arvud lisada statistikas toodule, siis võib öelda, et 2015. aastal oli Eesti teatris kokku 272 uuslavastust, kogu repertuaaris üle 600 lavastuse ja kokku anti aastas ligi 7000 etendust. Kui statistikale tuginedes veelgi julgemalt spekuleerida ja arvestada, et ühel etendusel oli 2015. aastal keskmiselt 178 vaatajat, ning liita need külastused 49 etendusasutuse poolt fikseeritud külastusele, siis võiksime saada 2015. aasta etenduste kogukülastuste arvuks 1 236 500.
Kuid nende muljetavaldavate arvudega Eesti teatrite olulisus ei piirdu, sest lisaks etendustegevusele annavad teatrid suure panuse Eesti kultuuripildi rikastamisse lisaprogrammide, sündmuste, hariduslike sarjade, telesaadete, kontsertide, õpitubade, festivalide jmt korraldamisega. Loomulikult on selles eriti aktiivsed kõik maju ja vastavat tööjõudu haldavad riigiteatrid, aga ka erateatrid: kokku vastavalt 2 413 sündmust 353 448 osalejale (riigiteatritel 1 800 sündmust 128 448 osalejale ning erateatritel 613 sündmust 69 439 osalejale). Seega pakuvad etendusasutused kogu oma aastase tegevusega üle 9400 kultuurisündmuse üle 1,5 miljonile külastajale.
NB! 2015. aastal oli 19 koostöölavastust (neist 9 olid uuslavastused). Tabelite KOKKU ridadel on vaja need arvud maha arvata.