Eesti teatristatistika 2017

Eesti teatrit käidi 2017. aastal vaatamas üle 1,1 miljoni korra (1 163 958), kokku andsid teatrid  6713 etendust (sh 3820 riigi- ja linnateatrites) ja mängukavades oli kokku 559 lavastust (sh 320 riigi- ja linnateatrites).

Võrreldes eelneva aastaga kasvas repertuaaris olevate lavastuste arv (540 -> 559) ning ka uuslavastuste arv tõusis üle 200 lavastuse piiri: 2017. aastal oli 204 uuslavastust (neist 100 riigi- ja linnateatrites). 

Kõige enam vaatajaid külastas sõnalavastusi (58%), sellele järgnesid muusikalavastused (14,7%) ja mitmeliigilavastused (12,4%). Tantsulavastusi (8,7%) ning nuku- ja objektilavastusi (5%) külastas oluliselt vähem inimesi. Sõnalavastuste hulgas olid omakorda populaarseimad draamalavastused ja muusikalavastuste seas muusikalid. Tantsulavastuste hulgas eelistasid vaatajad klassikalist tantsu (70%) nüüdistantsule. 65% vaatajatest külastas täiskasvanutele mõeldud lavastusi, ligi veerand lastelavastusi ning ülejäänud kümnendik teismelistele ja noortele mõeldud lavastusi (lavastused vanusele 12–20). Vaatajate jaotus sihtrühma järgi oli ka 10 aastat tagasi enam-vähem sama.

Teatriskäimise aktiivsus näib püsivat juba aastaid samal tasemel. Kuid arve vaadates on selge, et sellesama taseme hoidmiseks tehakse tegelikult rohkem tööd: mängukavas on rohkem lavastusi ja antakse ka rohkem etendusi kui näiteks aastal 2012, mil 1 142 918 vaatajat kogunes 487 lavastust vaatama 5678 etendusele. 2017. aastal saavutati 1 163 958 vaataja tähelepanu 559 lavastuse 6713 etendusel. Nii et laias laastus öeldes on sarnase publikuarvu saavutamiseks aasta mängukavas 70 lavastust rohkem ning antakse tuhat etendust rohkem kui aastal 2012, ja see muutus on toimunud juba kuue aastaga. Meenutamiseks lisan tabelisse ka kümne aasta tagused arvud.

Kõik see näitab, et tegelikult on teatrikülastuste piir käes ja vaataja peab ennast rohkemate tegijate vahel jagama. Muidugi on rõõmustamisväärne tegijate lisandumisaktiivsus. Mida aasta edasi, seda kindlamalt võiksin ülevaate alapealkirjaks panna: „Kõik teevad teatrit“. Aga eks see tähendab ka seda, et olemasolev publik jaguneb olemasolevate tegijate vahel ja nii võibki tunduda ainult üht osa vaadates, et vaatajaid hakkab vähemaks jääma.

Oluline märksõna on juba mitu aastat koostöö, mille krooniks on Eesti Etendusasutuste Liidu korraldatud EV 100 tähistav teatrite suurprojekt „Sajandi lugu“. 2017. aastal oli teatrite repertuaaris 12 koostöölavastust, neist 6 uuslavastused, sh on ka kaks ühisprojekti „Sajandi lugu“ kuuluvat lavastust: „BB ilmub öösel“ (Tartu Uus Teater ja Von Krahli Teater) ja „Kaarnakivi perenaine“ (Endla Teater ja Kuressaare Linnateater). Projekti „Sajandi lugu“ raames esietendusid 2017. aastal veel Teatri NO99 „Revolutsioon“ ning Sõltumatu Tantsu Lava „Rännakud. Tõotatud maa“ ja Vanemuise „Rännakud. Maarjamaa laulud“. Viimased kaks olid küll mõlemad oma teemaga ühises kümnendis, kuid valmis kaks eraldi lavastust, mida sidus veebiplatvorm Rändomoonium. „Sajandi lukku“ kuulub ka Vat Teatri ja labürintteatriühenduse G9 koostöös sündinud „Sirgu Eesti“. Projekti lavastustesari jätkus 2018. aastal ja päädib Draama 2018 festivalil.

11 riigi- ja linnateatrile lisaks on teatristatistikas andmed 36 erateatri ja lavastusprojekti kohta. Neljakümne seitsmest said 26 teatrit riigi toetust. Põhiosa toetuse saajateks on läbi aastate olnud loomulikult riigi- ja linnateatrid, kuid kogu toetus ei ole tegevuskuludeks. Sel aastal on graafikus eraldi välja toodud nii riigi- kui ka omavalitsuste otseinvesteeringud ja toetused finantskulude katteks, mis moodustasid 2017. aastal kõikidest sissetulekutest 32%. Investeeringud on mõeldud majade uuendamisega seotud kulutusteks, nt Vanemuise, Endla, Ugala majade renoveerimisega seotud kulude katteks. Samuti on otseinvesteeringuid 2017. aastal saanud erateatritest Theatrum, Tartu Uus Teater ja Vaba Lava.

Kuigi Eesti teatris käidi 2017. aastal üle 1,1 miljoni korra ja kõik näib kasvavat, siis riigi- ja linnateatrites oli käike üle 865 000 – aasta varasemast 1% vähem. Ehk näitab see, et vaatajad leiavad iga aastaga aina paremini üles lavastusprojektid ja vaadatavad etendused ei pea enam toimuma ainult traditsioonilistes majades ja ruumides – või peab neis ruumides olema midagi uut. Mitmekesisus ja vaheldusevajadus on see, mille külastaja on heaks kiitnud. Ja see kehtib ka nende puhul, kes olnud teatripildis juba kauem. Näiteks Theatrum, kes ei saanud maja remondi tõttu mängida tavapärases saalis Vene tänaval, vaid andis etendusi erinevates ruumides, sai hoopis suurema külastuste arvu, ja seda väiksema etenduste arvuga (25% vähem etendusi, kuid saadi 19% rohkem vaatajaid kui aasta varem). Ka Ugala Teatrile, kes kolis tagasi põhjaliku uuenduse läbi teinud teatrimajja, kujunes 2017. aasta 26 viimase aasta edukaimaks: vaatajate arv  kasvas eelmise aastaga võrreldes 27 568 võrra.

Riigi- ja linnateatrite külastuste arvu kahanemisest hoolimata olid jätkuvalt enimkülastatud teatrid Estonia (156 416), Vanemuine (152 150) ja Eesti Draamateater (105 114). Eraetendusasutustest kogus enim vaatajaid Piip ja Tuut Teater (27 322), tihedalt kannul olid Kinoteater (24 760) ja VAT Teater (24 282). Eraetendusasutuste ja lavastusprojektide külastused moodustasid kogukülastustest 25,7%. On üsna tavapärane, et erateatrites esietendub igal aastal rohkem uuslavastusi kui riigi- ja linnateatrites, kuid 2017. aastal olid need enam-vähem tasakaalus: erateatritel 104 ning riigi- ja linnateatritel 100. Kogu repertuaari, etenduste ja külastuste arvude puhul muutub olukord riigi- ja linnateatrite kasuks.

Eesti Teatri Agentuur kogub statistikat järjepidevalt alates 2004. aastast ja vahendab andmeid Statistikaametile, avaldab neid statistikabaasis ja ka aastakogumiku Teatrielu kroonikas. Andmetega on esindatud kõik riigi- ehk repertuaariteatrid, kellele on statistika esitamine osa tegevustoetuse aruandest: nii avalik-õiguslik Estonia, Tallinna ja Kuressaare linnateatrid, sihtasutused kui ka erateatrid. 

Kuna kõiki, kes lavastusi välja tõid, ei saa käsitleda püsi- või põhitegevuselt teatritena, ning seitsmel neist oli 2017. aastal mängukavas vaid 1 lavastus, siis on koondtabelis eraldi real lavastusprojektid, kuhu on koondatud kõik erateatrid, projektid, ühendused või sõpruskonnad, kes on statistikasse esitanud ühe lavastuse. 2017. aastal oli neid lavastusi seitse: „Grace ja Glorie“, „Muinasjutt kuldsest kalakesest“, „Beetareaalsus“, „Me olime kodutütred“, „Saaks veel Eestissegi“, „Siis, kui väikesed lapsed kõik magavad juba“ ning „Vürst ja tantsijanna“. 

Erinevatele sihtrühmadele mõeldud etenduskunsti festivale oli teadolevalt 22. Pea kõik need festivalid olid rahvusvahelised. Samuti külastas Eestit taas märkimisväärselt suur arv välisteatreid ja -esinejaid (49). Eesti teatrid andsid väljaspool Eestit 59 lavastusega etendusi 24 riigis, nende etenduste külastuste osakaal 2017. aastal oli 3,4% aasta külastustest. Sarnaselt kogu ülejäänud teatripildiga oli ka välismaal etendatavatest lavastustest suurem osa (34%) sõnalavastused. Mitmed teatrid jätkavad etenduste andmist välismaal elavatele eesti keelt kõnelevatele vaatajatele, kuid veelgi uuema trendina on tekkinud lavastused, mida Eestis ei mängitagi, vaid mille sihtrühmaks on mõne teise riigi vaatajad (nt Suurbritannia vaatajatele mõeldud Kinoteatri lavastus „Finding Mr Paramour“). 

Lisaks teatristatistika andmetele ja baasis kajastatule on Teatrileu 2017 kroonikas välja toodud ka need uuslavastused, mida statistikasse ei esitata (vt PDF). 2017. aastal on kroonikas välja toodud veel 51 uuslavastust (pluss 17 tudengilavastust 50 etendusega). Teadaolevalt oli nendega antud etenduste arv 2017. aastal 435. Nende hulgas on näiteks suurprojekte nagu Saaremaa Ooperipäevade „Nurjatu saar“ või PromFesti „Traviata“, aga ka MTÜ Temufi „Lembitu – kuningas oma kuningriigita“ jpt. 

Kui need teadaolevad arvud lisada statistikas toodule, siis võib öelda, et 2017. aastal oli Eesti teatris kokku 271 uuslavastust, kogu repertuaaris ligi 626 lavastust ja kokku anti aastas üle 7100 etenduse. Kui statistikale tuginedes arvestada, et ühel etendusel oli 2017. aastal keskmiselt 173,4 vaatajat (2016 oli see 180,4), ning liita need külastused 47 etendusasutuse poolt fikseeritud külastusele, siis võib arvestada 2017. aasta etenduste kogukülastuste arvuks 1 239 387. 

Eelnimetatud arvudesse ei ole aga arvestatud harrastusteatrite tegevust. Küll on olemas esindatus kahe staažika harrastusteatri – Teoteatri ja Vilde Teatri – näol. Koostöös Harrastusteatrite Liiduga on aastakroonikasse tehtud valik harrastusteatrite 2017. aasta uuslavastustest. Välja on toodud 20 festivalidel silma paistnud uuslavastust, millega anti teadaolevalt üle 100 etenduse. Eraldi on kajastatud ka harrastusteatrite aasta olulisemad sündmused, rahvusvaheline koostöö ning festivalid.

Kuid nii nagu kõigil aastatel, ei piirdunud teatrite panus kultuuriellu ka 2017. aastal ainult etendustegevusega, sest lisaks etendustele panustavad teatrid suure hulga sündmustega Eesti kultuuripildi rikastamisse lisaprogrammide, seminaride, hariduslike sarjade, telesaadete, kontsertide, filmiseansside, õpitubade, festivalide jmt korraldamisega. Loomulikult on selles eriti aktiivsed kõik maju ja vastavat tööjõudu haldavad riigiteatrid, aga ka erateatrid: kokku vastavalt 2 990 sündmust 250 990 osalejale (riigiteatritel 2 170 sündmust 170 450 osalejale ning erateatritel 820 sündmust 80 540 osalejale). Seega pakuvad etendusasutused kogu oma aastase tegevusega üle 9 700 kultuurisündmuse üle 1,4 miljonile külastajale.

NB! Statistikabaasi kokku arvudest ei ole maha arvatud koostöölavastuste andmed (küll aga on need mahaarvutused tehtud Teatrielu 2017 kroonika koondtabelites). 

2017. aasta teatristatistikas on 12 koostöölavastust, neist 6 uuslavastust„alastusest enam“, „Illusioonid“, „Teisest silmapilgust“, „Varesele valu“, „Kaota mu naine ära“, „Ma pigem tantsiksin“ ning uuslavastused „BB ilmub öösel“, „IDEM“, „Kaarnakivi perenaine“, „Kõik normaalsed inimesed - KNI“, „Savann“ ja „Tempo“.