Teatrite tegevusülevaated 2019

Estonia

avalik-õiguslik

Rahvusooper Estonia asutati 1906. aastal Estonia laulu- ja mänguseltsi baasil ning kuni 1949. aastani tegutses teater nii muusika kui ka draama vallas. Alates 1920. aastatest on teatris iseseiva haruna ka balletitrupp. 1949. aastast peale on Estonia teatri repertuaaris kõrvuti ooperi-, opereti- ja balletilavastused. Rahvusooperi nime kannab teater alates 1998. aastast, 2010. aasta märtsist kannab balletitrupp Eesti Rahvusballeti nime. RO Estonia on avalikõiguslik asutus ja tegutseb eraldi Rahvusooperi seaduse alusel. Rahvusooper Estonia loominguline juht on Vello Pähn, balleti kunstiline juht Toomas Edur. Rahvusooper Estonia juures tegutseb Estonia Poistekoor.

Teatri juht: Aivar Mäe

Koosseis: 61 balletiartist, 52 koori liige, 5 repetiitor, 87 orkestri liige, 21 ooperisolist, 9 balletisolist, 1 projektijuht, 3 dirigent, 3 pianist, 1 balletijuht, 1 lavastaja, 1 etenduse juht, 1 kontsertmeister, 1 koormeister.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 16.59 eurot. 

Lisaks etendustele toimus teatri korraldamisel kontserte, balle, galaõhtuid ja hariduslikke sarju noortele - kokku 120 üritust 17 916 osalejale.

Tallinna Linnateater

munitsipaal-etendusasutus

Tallinna Linnateater, kunagine Eesti Riiklik Noorsooteater, on tegutsenud rohkem kui nelikümmend aastat. Tal on olnud viis peanäitejuhti. Kunagi ilma oma majata alustanud teater on läbi teinud ringirändamise kadalipu ja nüüdseks kasvanud usina seeneniidistikuna kunagisest ainsast majast üle Tallinna vanalinna IX kvartali ja saanud enda käsutusse esindusliku hoonetekompleksi. Lavastusi tuuakse välja kolmes erinevas saalis ja vabaõhulaval on pandud alus suveteatri traditsioonile. Linnateatril on oma rahvusvaheline teatrifestival ´Talveöö unenägu´.

Teatri juht: Raivo Põldmaa

Koosseis: 28 näitleja, 1 peakunstnik, 1 projektijuht, 1 trupijuht, 1 dramaturg, 1 kunstnik, 1 muusikajuht, 1 peanäitejuht.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 19.01 eurot. 

Lisaks etendustele toimusid teatri korraldamisel kinoõhtu, kontserdisari ja lavastuste vestlussari, kokku 8 üritust 662 huvilisele.

Eesti Draamateater

riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutused

Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnalavastusteater, kus töötab hetkel 40 näitlejat, kellest enamik on lõpetanud EMTA lavakunstikooli, samuti on näitlejaid tulnud Moskva Teatriinstituudist või teatri oma kunagisest stuudiost. Teatri repertuaaris on klassika, nii maailma kui ka eesti dramaturgia, muusikalid ja lastelavastused.

Teatri juht: Rein Oja

Koosseis: 45 näitleja, 1 dramaturg, 1 kunstiline juht, 3 lavastaja, 1 muusikajuht, 1 teatrijuht.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 13.18 eurot

Lisaks etendustele toimusid Draamateatri korraldamisel sarjad Esimene lugemine ja Link, samuti töötoad õpilastele ja ringkäigud teatrimajas, kokku 31 toimumist 799 huvilisele.

Endla Teater

riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutused

Teatrit on Pärnus tehtud aastast 1875, alguses laulu- ja näitemänguseltsis ´Endla´ ning kutselise teatrina 1911. aastast. SA Endla Teater moodustati 7. veebruaril 2012. Sihtasutuse asutajateks on Eesti riik, Pärnu linn ning Paikuse vald. Endla on traditsiooniline riiklik repertuaariteater, pakkudes lavastusi alates maailmaklassikast kuni tänapäeva algupäraste näitemängudeni. Pidevalt on mängukavas olnud ka muusikalid ja lauludega rahvatükid. Endla eripäraks on 1968. aastal algatatud suvine hooaeg, kus mängitakse statsionaaris Pärnu puhkajatele.

Teatri juht: Roland Leesment

Koosseis: 26 näitleja, 1 kunstiline juht, 1 dramaturg, 1 teatrijuht, 2 lavastaja, 1 muusikajuht, 1 peakunstnik.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 12.10 eurot

Lisaks etendustele toimusid teatri jazzikubi, teatrikino ja teatripikniku üritused ning teatrigaleriis olid vaatamiseks 13 näitust. Kokku said 44 üritusest osa 4 204 huvilist.

Kuressaare Teater

riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutused

Kuressaare Linnateater kannab alates 1. juulist 2019 nime sihtasutus Kuressaare Teater. Saaremaa ainus kutseline teater taasasutati aastal 1998. Tema eelkäijaks võib lugeda 1940–1951 samas majas tegutsenud kutselist Kuressaare Teatrit, mis omakorda kasvas välja 1935. aastal alguse saanud Kuressaare Eesti Seltsi (1886–1940) näiteringist. Seejärel asus teatrimajas kuni 1967. aastani rajooni okupatsioonivägede kultuurimaja. Teatrimaja ärkas uuele elule 1990. aastate algul, mil Saaremaa kultuuriinimesed võtsid uuesti üles teatriringkonnas juba eelmisel kümnendil tekkinud esialgu utoopilisena tundunud mõtte teatrimaja taastamisest. Esimene esietendus Kuressaare Linnateatri nime all toimus aga hoopiski Kuressaare Kuurhoone saalis, 13. juunil 1999, mil Väino Uibo käe all toodi välja Tauno Yliruusi muusikaline komöödia ´Suveõhtu valss´.

Teatri juht: Piret Rauk

Koosseis: 10 näitleja, 2 lavastaja.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 7.52 eurot

Teatri ruumides olid filmiprogrammid lastele ja täiskasvanutele ning toimus Kuressaare filminädal, kokku oli 52 filmiseansil 2 568 vaatajat.

NUKU teater

riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutused

NUKU teater (varasemate nimedega Eesti Riiklik Nukuteater ja Eesti Nuku- ja Noorsooteater) asutati 1952. aastal ja on tänaseni Eesti ainus riiklik professionaalne nuku- ja visuaalteatrikallakuga teater. Teatri juurde kuulub ka nukukunsti muuseum ja rahvusvaheline nuku- ja visuaalteatrifestival NuQ Treff. Nuku- ja visuaalteatrikunstis näeb NUKU teater võimalust muuta nähtamatu nähtavaks ja elutu elavaks ning tuua visuaalsete kujundite kaudu esiplaanile see, mis jääb tavaliselt sõnade taha. Seepärast pööratakse NUKU teatris lavastuste loomisel palju tähelepanu visuaalsele poolele, mille võivad moodustada elemendid eri teatri- ja kunstiliikidest (nuku-ja objektiteater, tants, multimeedia kasutamine, muusika, kujutavad kunstid jm). Kõigi väljendusvahendite kaudu soovib NUKU teater jutustada puudutavaid lugusid ning pakkuda unikaalset, kujutlusvõimet sütitavat ja terviklikku teatrielamust.

Teatri juht: Joonas Tartu

Koosseis: 24 näitleja, 1 dramaturg, 2 etenduse juht, 1 peakunstnik, 1 lavastaja, 1 kunstnik, 1 kunstiline juht.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 8.14 eurot

Lisaks etendustele toimus 2019. aastal teatri korraldamisel 500 eri sündmust 25 154 osalejale, sh rahvusvaheline festival NuQ Treff ning muuseumiga seotud seminarid, üritused ja õpitoad.

Rakvere Teater

riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutused

Rakvere Teater on 1940. aastal Virumaale loodud professionaalne teater, mille repertuaarist võib alati leida nii eesti kui ka maailmadramaturgiat, lastelavastusi ja kaasaegsemaid eksperimente. Rakvere Teater on ühtaegu nii Euroopa väikseim repertuaariteater kui ka teater ratastel, sest viimastel aastatel on antud üle 40% etendustest väljaspool oma maja. Üle aasta korraldab teater rahvusvahelist etenduskunstide festivali Baltoscandal.

Teatri juht: Velvo Väli

Koosseis: 22 näitleja, 1 kunstiline juht, 1 lavastaja.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 11.90 eurot

Lisaks etendustele toimusid teatri korraldamisel üritused sarjade RT esitleb, RT vestleb, RT muusika ja RT muusikaviktoriin raames, toimusid lavastustega kaasnevad eriüritused, ekskursioonid, samuti toimus Rakvere Teatri korraldamisel 27. märtsil aastaauhindade galaõhtu. Koos Rakvere teatrikinoga oli teatri lisaprogrammis 1209 sündmust, millest sai osa 72 293 huvilist.

Ugala Teater

riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutused

Ugala Teater loodi 1920. aastal ja on üks Eesti vanemaid kutselisi draamateatreid. Professionaalse teatri staatuse sai 1926. aastast, mil vaatamata kasinatele oludele lavastati nii draamateoseid, komöödiaid kui ka operette. 1950–1960ndatel aastatel saavutas trupp silmapaistva taseme poeetilise realismi väljendamisel. Jaan Tooming tõi 1980. aastatel omakorda kaasa metafoorilise lavastuslaadi. 1981. aastal sai teater uue, avara ja modernse maja. Ühena Eesti suurematest teatrimajades mahutab suur saal ligi 500 vaatajat, väikeses saalis on 160 kohta. Praegu pakub Ugala mängukava väga eriilmelist repertuaari alates lastelugudest ja muusikalavastustest kuni maailmaklassika ja kaasaegse maailmadramaturgiani. Oma koht on repertuaaris ka eesti algupäranditel. 2007. aastast on Ugala Teater riigi asutatud sihtasutus.

Teatri juht: Kristiina Alliksaar

Koosseis: 1 peanäitejuht, 2 teatrijuht, 2 etenduse juht, 23 näitleja, 2 lavastaja, 1 dramaturg, 1 kunstiline juht, 1 liikumisjuht, 1 muusikajuht.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 12.75 eurot

Lisaks etendustele toimusid teatri korraldamisel ekskursioonid, hooaja ava- ja lõpupidu ning hariduslikud töötoad, kokku 152 üritust 4 436 huvilisele. 

Vanemuine

riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutused

Vanemuine on Eesti vanim teater, mis sai alguse 1870 ´Vanemuise´ laulu- ja mänguseltsist. Poolkutselisel etapil (1878–1903) toodi esimest korda eesti keeles lavale algupärandeid, laulumänge, aga ka maailmaklassikat ning pandi alus eesti muusikateatrile. 1906 muutus ´Vanemuine´ kutseliseks teatriks. Praegune Vanemuine pakub oma repertuaaris ligi 30 lavastust kõigis teatrikunsti žanrites – draama, ooper, operett, muusikal, ballett, andes etendusi kolmel laval: suures ja väikeses teatrimajas ning Sadamateatri black boxis. Vanemuise draamajuht on Tiit Palu, balletijuht Mare Tommingas, peadirigent Paul Mägi. Alates 2013. aastast on teater sihtasutus, mille nõukokku kuuluvad: Paavo Nõgene (esimees), Urmas Klaas, Aet Sallaste ja Mart Velsker.

Teatri juht: Kristiina Alliksaar

Koosseis: 72 orkestri liige, 36 koori liige, 41 balletiartist, 24 näitleja, 2 teatrijuht, 1 peakunstnik, 2 dramaturg, 1 kontsertmeister, 2 koormeister, 3 dirigent, 7 ooperisolist, 1 kunstiline juht, 1 balletijuht, 2 balletisolist, 1 lavastaja.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 14.22 eurot

Lisaks etendustele toimus teatri korraldamisel kontserte, galaõhtuid ja balle, viidi läbi Koolinoorte teatripäev ning Kollase kassi suvekool, kokku osales 41 sündmusel 18 932 huvilist.

Vene Teater

riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutused

Eesti Riiklik Vene Draamateater avati Tallinnas 15. detsembril 1948 ja on seniajani ainuke venekeelne professionaalne teater Eestis. Teatrile panid aluse Moskva vanima teatriinstituudi (praegune Vene Teatrikunsti Akadeemia) vilistlased professor V. Belokurovi kursuselt. 1926. aastal F. Skuini projekti järgi ehitatud uhke interjööriga imeilus hoone (endine kino Grand Palace) kohandati pärast sõda teatri vajaduste järgi: kaks hooaega töötas siin Estonia trupp, kui nende oma maja taastati pärast II Maailmasõja-aegseid purustusi. Oma üle viiekümneaastase eksisteerimisaja jooksul on Vene Draamateater välja toonud umbes viissada lavastust. Repertuaaris on olnud kaasaegsat vene-ja välisdramaturgiat, vene- ja maailmaklassikat, eesti näitekirjandust, lastelavastusi.

Teatri juht: Margus Allikmaa

Koosseis: 29 näitleja, 1 muusikajuht.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 10.72 eurot

Ajateater

eraetendusasutus

Ajateater alustas oma tegevust 2010. aastal, tegutseb projektipõhise teatrina. Asutajaliikmeteks ja loominguliseks tuumikuks on Katrin Valkna, Anne Velt ja Tarvo Krall. Eesmärk on tuua vaatajate ette ajalooainelisi lavastusi, tutvustadaes ja väärtustades Eesti ajalugu ja kultuuripärandit. Lavastatud on seni vaid eesti autorite (L.Ots, I.Hargla) näidendeid.

Teatri juht: Anne Velt

Koosseis: 1 lavastaja, 2 näitleja.

Repertuaar:

Alexela Loomelava

eraetendusasutus

Alexela Loomelava on Tartus Emajõe kaldal asuv inspireeriv etenduspaik, mis pakub nii aastaringset kultuuriprogrammi, koolitusi, residentuure, töötubasid ja temaatilisi vestlusringe. Loomelava on avatud nii külalisetendustele kui omab resident-tantsukompaniid Tempecy Dance Company, mis toob iga aasta välja paar uuslavastust. Alexela Loomelava tegevust koordineerib MTÜ Tartu Tantsuakadeemia ning väiketeatri fookus on tantsukunst kõige laiemas tähenduses. Loomelava annab lisaks etendustele ja kontserditele võimaluse esitleda ka kunstinäitusi, kinoseansse, konverentse, seminare ja festivale. Tartu Tantsuakadeemia kultuuriprogramm Alexela Loomelaval on saanud Tartu Linna kultuuriosakonna kultuuriprogrammi toetuse ning on koostööpartneriks paljudele sündmustele ja organisatsioonidele (TAVA valgusfestival, Tartuff, Ahhaa, Comedy Estonia, Polygoni teatrikool jt). Alexela Loomelava on multifunktsionaalne etenduspaik, blackbox saal, mida saab kohandada vastavalt vajadusele väga eriilmeliseks. Loomelaval on teisaldatavad tribüünid, mida saab ehitada vastavalt publiku arvule mahutamaks 30-200 istekohta.

Teatri juht: Krõõt Kiviste

Koosseis: 2 tantsija.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 9.14 eurot

Arena

eraetendusasutus

Mittetulundusühing Arena vahendab ja haldab Eesti Improteatrit, mis alustas tegevust 2009. aasta sügisel. Lavastusi tuuakse välja mõlema kaubamärgi alt. Teatril puudub statsionaar. Etendusi antakse erinevates mängupaikades.

Teatri juht: Rednar Annus

Koosseis: 1 pianist, 5 näitleja, 1 teatrijuht.

Repertuaar:

Banaanikala Projektiteater

eraetendusasutus

MTÜ Banaanikala loodi 2001. detsembris, kui rahvusvaheline laste- ja noortelavastuste teatrifestival ´Banaanikala´ hakkas vajama juriidilist isikut. Teatrifestival ´Banaanikala´ toimus aastatel 1996-2005 kaheksal korral. Festivalil osalesid nii kutselised ühemeheteatrid (Darius Armanavicius´e ´Nykštukas´, Kaunas, Leedu; 2-kordne Grand Prix võitja) kui RO Estonia. Hetkel on festival puhkusel ja tegevust jätkatakse teatrina.

Teatri juht: Allan Kress

Koosseis: 3 näitleja, 1 muusikajuht, 1 kunstnik, 2 pianist.

Repertuaar:

Eesti Tantsuagentuur

eraetendusasutus

Eesti Tantsuagentuuri (ETA) eesmärgiks on tantsukunsti jätkusuutlikuse ning kvaliteedi tagamine Eestis, pakkudes kaasaegset ja professionaalset tantsuõpet, loome- ja esinemisvõimalusi tantsukunstnikele, tantsuõpetajatele ning tantsuga tegelevatele lastele ja noortele. Oluline osa ETA tegevustest on suunatud väljaspoole pealinna, et pakkuda kõrgetasemelise tantsukunsti vaatamise võimalusi väiksemates kohtades Tantsutuuril ning esinemisvõimalusi lastele ja noortele Koolitantsu tegevuste raames. Eesti Tantsuagentuuri tegevus hõlmab endas kõiki tantsukunsti põhisuundi: loometegevust, etendustegevust, tantsijate koolitust, üle-Eestilist valdkonna infovahetust ja koostööd, tantsukunsti jätkusuutlikuse tõstmist regionaalselt läbi Tantsutuuri ja Koolitantsu tegevuste. ETA koordineerib Tantsutuuri, Koolitantsu, E.T.A. Tantsukooli ja Starlight Cabaret tegevusi. ETA tegutseb alates 1998. aastast.

Teatri juht: Raido Bergstein

Koosseis: 1 lavastaja, 2 koreograaf, 1 kunstiline juht.

Repertuaar:

Emajõe Suveteater / Karlova Teater

eraetendusasutus

Mittetulundusühing Tartu Suveteatri Selts on asutatud 19. juulil 1996, suvel 1997 loodi Eesti esimene iseseisev suveteater – Emajõe Suveteater, et sisustada suvist kultuurielu Tartus.

Teatri juht: Andres Dvinjaninov

Koosseis:

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 17.59 eurot

Suveteater koordineerib Kaunimate Aastate Vennaskonna esinemisi. 2019. aastal anti Eurovisiooni laulukavaga üle Eesti 26 kontserti 6 468 külastajale.

Fine5 Tantsuteater

eraetendusasutus

Eesti kaasaegse tantsu üks järjepidevamaid ja mõjukamaid sõltumatu tantsu esindajaid tegutseb aastast 1992, kui viis tantsijat Anu Ruusmaa, Katrin Laur, Tiina Ollesk, Oleg Ostanin ja René Nõmmik moderntantsuteatrist ´Nordstar´ asutasid oma trupi. Trupi algusaastail tugineti traditsioonilisel moderntantsutehnikal põhinevale omaloomingule (koreograaf René Nõmmik), hilisem suundumus on olnud kaasaegset tantsu ja improvisatsiooni siduv liikumismõtlemine. 1997. aastast jätkab teater projektitrupina koreograafide Tiina Olleski ja René Nõmmiku juhtimisel. Fine 5 Tantsuteatri eesmärgiks on mitmekesistada ja edendada Eesti kultuurielu pakkudes kõrgetasemelist kaasaegset tantsukunsti.

Teatri juht: Tiina Ollesk

Koosseis: 3 tantsija, 2 kunstiline juht.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 7.44 eurot

Tantsuteater jätkas 2019. aastal lisaks etendustele töötubade ja täiskasvanutele mõeldud kaasaegse tantsu õpitubade läbiviimist (12 õpituba 167 huvilisele) ning osalemist rahvusvahelistes tantsukunsti koostöövõrgustikes.

Goltsman Ballet

eraetendusasutus

MTÜ Inimese Arengu Keskuse juures 2012. aastal tegevust alustanud tantsuteater.

Teatri juht: Maria Goltsman

Koosseis: 22 tantsija, 2 balletiartist, 2 muusikajuht, 3 pianist.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 7.36 eurot

Ilmarine

eraetendusasutus

MTÜ Narva Teater ´Ilmarine´ asutati 1989. aastal Juri ja Irina Mihhaljovi algatusel, kelle ümber koondusid mõned asjaarmastajatest näitlejad. Repertuaar põhineb sõna- ja nukulavastustel, milles seguneb commedia dell´arte mängulisus, musikaalsus, tinglikud lavavõtted ja leidlikkus. ´Ilmarise´ teatri üheks eesmärgiks on tutvustada Eestis elavatele venelastele eesti kultuuri, mis seletab ka eesti folkloori ainetel tehtud lavastuste rohkust, ning kasvatada ja koolitada oma vaatajat, mistõttu tegeletakse palju lastega.

Teatri juht: Juri Mihhaljov

Koosseis: 5 näitleja, 1 kunstiline juht.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 2.78 eurot

33,75% etendustest anti väljaspool Narvat üle Eesti erinevates koolides ja lasteaedades. 

Lisaks etendustele toimus 2 teatriteemalist töötuba 370 lapsele ning koostöös Mokša folkgrupiga Merena viidi läbi meistriklass 15 õpetajale.

Kanuti Gildi SAAL

eraetendusasutus

Kanuti gildi SAAL on sõltumatu esinemispaik ja ´production house´ Tallinna vanalinnas, mis tegutseb alates 2002. aastast. See on koht kaasaegsele ja progressiivsele tantsule, muusikale, moele, valguskunstile, uuele meediale, teatrile ja muule elusale kunstile. Tegutsemispõhimõtteks on programmi loomisel olla kunstiliselt aktiivne, avatud, vastutav, seejuures oma statsionaarset truppi omamata.

Teatri juht: Priit Raud

Koosseis:

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 9.62 eurot

50,9% (80) etendustest anti väljaspool Eestit 13 välisriigis: Austrias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Lätis, Norras, Rootsis, Saksamaal, Sloveenias, Soomes, Taanis, Venemaal ja Šveitsis.

Kellerteater

eraetendusasutus

Spetsiaalselt põnevike, müsteeriumide ja krimilugude väljatoomisele pühendatud teater.

Teatri juht: Vahur Keller

Koosseis: 1 teatrijuht, 1 kunstnik.

Repertuaar:

Kinoteater

eraetendusasutus

Kinoteater MTÜ on sõprade rühmitus, mis on alates 2011. aastast väljastanud noorte stand-up’i tulijate ülesastumisi ning veab aktsioonidesarja „Manifest“. Kinoteatri tegemistega seotud isikKOOSSEIS: Henrik Kalmet, Karl-Andreas Kalmet, Piret Krumm, Diana Leesalu, Jörgen Liik, Paavo Piik, Katariina Tamm, Kaspar Velberg ja kõik, kes on osalenud manifestidel ja Open Mici õhtutel.

Teatri juht: Paul Piik

Koosseis: 1 dramaturg, 1 projektijuht, 5 näitleja.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 15.78 eurot

Lisaks etenduste andmisele korraldati koos Komeediklubiga Tallinn Comedy Festivali, kus toimus 6 etendust 2 293 vaatajale. 

Kinoteatri korraldatud palgalise teatrivaataja eksperimendist valmis dokumentaalfilm „Aasta täis draamat“, mille režissöör ja stsenarist on Marta Pulk ja operaator Aivo Rannik. Esilinastus toimus 24. oktoobril 2019.

Lasteteater Sõber

eraetendusasutus

Lasteteater Sõber on asutatud 2005. aastal Tallinnas. Teatri eesmärgiks on pakkuda kogu perele heatasemelisi lavastusi, milles on nii rõõmu kui ka kurbust ja kindlasti mõni tarkusetera. Mobiilse rändteatrina antakse etendusi üle terve Eestimaa. Oleme ASSITEJ Eesti ning Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu liikmed.

Teatri juht: Tanel Bergmann

Koosseis: 4 näitleja.

Repertuaar:

Kõik etendused anti Eesti erinevates lasteaedades, kooli- ja kultuurimajades.

Lavastusprojektid

eraetendusasutus

Nimetuse alla on koondatud erinevate aastate lavastusprojektid, mille algatajateks ja elluviijateks on olnud eraisikud.

Teatri juht:

Koosseis:

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 17.55 eurot

Miksteater

eraetendusasutus

2007. aastal asutatud Miksteatri eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist ja omanäolist teatrikunsti noorele vaatajale. Miksteater annab rändteatrina etendusi nii üle Eesti kui ka välismaal.

Teatri juht: Kaido Rannik

Koosseis: 2 näitleja.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 3.33 eurot

Miksteater osales mitmendat aastat lavastusega „Erakordne veepudel“ heategevusfondi Aitan Lapsi, Eesti Pandipakendi ja kultuuriministeeriumi koostöös algatatud projektis „Teater lasteaeda“. Lavastustega anti etendusi üle Eesti erinevates lasteaedades ja koolides.

Must Kast

eraetendusasutus

Must Kast on professionaalne projektiteater, mis tegutseb alates 27. märtsist 2014 põhikohaga Tartus, Genialistide Klubis. ´Must Kast kui lavatüüp on midagi sellist, mis on avatud kõigile võimalustele – kus teatriime võib sündida millest iganes. Sellesse me usumegi – vormipiiranguteta maagia sündi. Teatrisse, mis ei manifesteeri end sõnades, vaid tegudes, teatrisse, mis kasvab koos oma publikuga, teatrisse, mis kunstilisi allahindlusi tegemata võiks kõnetada igaüht.´ Pea kõiki Musta Kasti liikmeid ühendab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia taust.

Teatri juht: Henri Roosipõld

Koosseis: 3 projektijuht, 6 näitleja, 3 lavastaja.

Repertuaar:

Mustkunstiteater

eraetendusasutus

Mustkunstiteater avati aastal 2015 Tallinna piiril Laagris. Repertuaaris on mustkunstilavastused igale vanusele, pakkudes läbilõiget kõikidest erinevatest mustkunsti žanritest.

Teatri juht: Fred-Erik Johanson

Koosseis: 1 teatrijuht.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 6.00 eurot

Oma Lava

eraetendusasutus

Loominguline Ühendus MTÜ Oma Lava on asutatud 2009. aastal ning selle moodustavad Külli Reinumägi ja Liia Kanemägi. Avalike etenduste kõrval pakub Oma Lava hariva sisuga lavastusi kooliõpilastele ja lasteaialastele, mida võib tellida enda juurde kooli, kultuurikeskusesse ja avalikele üritustele.

Teatri juht: Külli Reinumägi

Koosseis: 2 näitleja.

Repertuaar:

Paide Teater

eraetendusasutus

PAIDE TEATER on 2018. aasta 1. augustil Paides loodud professionaalne teater. Teatri südame moodustab kuueliikmeline trupp, kes korraldab nii teatri loomingulist kui administratiivset toimimist. PAIDE TEATRI eesmärk on inimeste kokkutoomine ja neile elamuse pakkumine. Teatri soov on lihtne, aga üsna suur - luua maailma parim teater. Teater küsib endilt ja publikult, mis ikkagi on teatri funktsioon 21. sajandi ühiskonnas?

Teatri juht: Harri Ausmaa

Koosseis: 4 näitleja, 1 lavastaja, 1 teatrijuht.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 13.93 eurot

Piip ja Tuut Teater

eraetendusasutus

Piip ja Tuut Teater sai nime kahe eesti klouni järgi, kes esmakordselt astusid publiku ette samanimelise klounipaarina 1998. aastal. Piip ja Tuut klounimaski taga on näitlejad Haide Männamäe ja Toomas Tross. Piip ja Tuut Teatri peamiseks publikuks on lastega pered, sest usume koos kogetud elamuste igikestvasse jõusse.

Teatri juht: Toomas Tross

Koosseis: 5 näitleja, 1 tehnikajuht, 1 projektijuht, 1 teatrijuht.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 5.76 eurot

2019. aastal antud etendustest mängiti 73 Piip ja Tuut Mängumajas ning väljaspool kodulava 135, millest 17 etendust anti 6 välisriigis.

Polygon Teater

eraetendusasutus

PolygonTeater on produktsiooni üksus, mis toimib eesti ja rahvusvaheliste loovisikute kohtumispaigana. Teater on asutatud 8. mail 2008 Tallinnas. Visiooniks on jõuda eri kunstisuundade seostatuse juurde ja missiooniks ühiskonna eri kihtide nii sotsiaalne kui ka rahvuslik integratsioon. Oma koht on ka uue põlvkonna ja mõtteviisi kasvatamisel. PolygonTeatri laiendavaks haruks missioonipärases töös laste ja noortega on erateatrikool TeatriPolygon ja TeatriPolygoni Stuudio.

Teatri juht: Tamur Tohver

Koosseis: 15 näitleja, 1 lavastaja.

Repertuaar:

Prem Productions

eraetendusasutus

Prem Productions on 2014. aastal loodud erakapitalil põhinev ettevõte, mis teenib inimeste vaimu ja tunnete erksust, tuues teieni parimad näitlejad, muusikud ja kunstnikud.

Teatri juht: Gerli Tiganik

Koosseis: 1 näitleja.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 18.87 eurot

R.A.A.A.M.

eraetendusasutus

MTÜ Ühendus R.A.A.A.M. loodi 2000. aastal. R.A.A.A.M. on erinevate kultuuriprojektide läbiviimisele spetsialiseerunud vabatahtlik ühendus, mille peamiseks töömeetodiks on erineva temaatikaga dokumentaalse materjali (intervjuud, sotsiaalsed ja kultuurilise olemusega uurimused, kirjad, päevikud jms) ümbertöötamine igas vanuses publikule suunatud näidenditeks. Iga uus esietendus on uus Eesti näitemäng.

Teatri juht: Märt Meos

Koosseis:

Repertuaar:

Repertuaaris olnud 9 lavastusest 4 olid uuslavastused. Kaks koostöölavastust Vaba Lavaga: „Minu Eesti vanaema“ ja „Transiit. Peatage muusika“. 

Lavastustega „Hullumeelse päevik“ ja „Kapten Mihkel“ anti etendusi üle Eesti ning 2 etendust Hiinas Shanghai teatriakadeemias. Lavastusega „Praegu pole aeg armastamiseks“ osaleti Türkmenistanis festivalil „Õnne ajastu“ ja Tatarstanis Buinski teatrifestivalil „Bua: Dialoogi koht“. Lisaks anti 10 etendust Venemaal Jaroslavlis, Jekaterinburgis, Moskvas ja Peterburis lavastustega „Minu Eesti vanaema“, „Transiit. Peatage muusika“ ja „Põgenik“. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 14.08 eurot

Stand-up Teater POINT

eraetendusasutus

Stand-Up Teater POINT on asutatud 8. juulil 2014. a. Teatri eesmärk on luua ja publiku ette tuua materjale ühiskondlikult olulistel ning teravatel sotsiaalsetel teemadel. Usume, et huumor on parim vahend oluliste teemade käsitlemiseks. Materjalide loomisel töötame lisaks profesionaalse dramaturgia oskusele ka läbi strateegilise kommunikatsiooni ning neurolingvistilise programmeerimise NLP teadmiste.

Teatri juht: Karl Kermes

Koosseis: 1 näitejuht, 3 dramaturg, 2 näitleja, 1 tehnikajuht, 1 projektijuht, 1 teatrijuht.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 16.43 eurot

Sundown Entertainment

eraetendusasutus

Meelelahutusürituste, sh lavastuste loomisele ja etenduste korraldamisele spetsialiseerunud ettevõte.

Teatri juht: Eveli Reitelmann

Koosseis:

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 17.91 eurot

Sõltumatu Tantsu Lava

eraetendusasutus

Sõltumatu Tantsu Lava (STL) on teater ja kaasaegse tantsukunsti platvorm Telliskivi loomelinnakus. STL keskendub liikumise ja kehaga tegelevate lavastuste väljatoomisele, mis kasutavad nüüdisetenduskunstile omast väljenduslaadi. Lisaks etendustele toimuvad STL-is töötoad, loomingulised residentuurid, loengud, korraldatakse nüüdistantsu uute tulijate platvormi Premiere ning kunstnike vaba kohtumisplatvormi — ürituste sarja Greenfield. STL on võtnud selge positsiooni Eesti nüüdistantsu arendaja ja valdkondliku eestkõnelejana.

Teatri juht: Triinu Aron

Koosseis: 1 projektijuht, 1 teatrijuht, 14 tantsija, 2 koreograaf.

Repertuaar:

14 lavastusest 8 olid uuslavastused, sh koostöös Paide Teatriga tantsulavastus „Between Dreams and Drowning“.

Etendusi anti peamiselt Tallinnas, aga ka Tartus, Narvas ja Viljandis ning 5 välisriigis: Lätis (6), Leedus (4), Soomes (1), Norras (1) ja Ukrainas (1). 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 6.10 eurot

Lisaks etendustele toimusid STL-is loengud ja liikumise töötoad, loomingulised residentuurid, korraldati nüüdistantsu uute tulijate platvormi „Premiere“ ning kunstnike vaba kohtumisplatvormi „Greenfield“. Kokku osales 63 üritusel 2 595 huvilist.

Tallinna Tantsuteater

eraetendusasutus

Tallinna Tantsuteater on 2009. aastal loodud professionaalne tantsuteater, mille eesmärgiks on rikastada Eesti tantsu- ja teatrielu palet. MTÜ Tallinna Tantsuteatri juhatusse kuuluvad Eesti tantsukunstnikud Dmitri Harchenko, Heili Lindepuu ja valguskujundaja Triin Hook. Tantsuteatri plaanides on igal aastal välja tuua 2-3 uuslavastust, millest ulatuslikum osa kuuluks õhtuttäitvatele (tantsu)lavastustele, mille sihtgrupiks on laiem tantsu- ja teatrihuviliste auditoorium. Lisanduvad erinevad koostööprojektid muusika, teatri, kirjanduse, kunsti jm organisatsioonidega.

Teatri juht: Heili Lindepuu

Koosseis: 1 teatrijuht.

Repertuaar:

Tartu Uus Teater

eraetendusasutus

MANIFEST 1. Tartu Uus Teater on avatud platvorm uutele ideedele. 2. Ja siingi ei saa teoks iga idee – kaugel sellest. Aga paljud head plaanid, mis ei mahu päris, omaksvõetud teatri alla, saavad Tartu Uue Teatri pärisosaks. 3. Tartu Uus Teater ei ole täna, alustades ei maja, lava, kollektiiv, palgafond ega palgatöö. Kui pole ideed, rõõmu, ega vaimustust, pole Tartu Uut Teatrit. Keegi ei saa kedagi sundida teatrit tegema ega vaatama. 4. Tartu Uus Teater on rajatud võimalusele, et teater saab eksisteerida vabatahtlikkuse alusel, mitte traditsiooni, ameti või kohustuse pärast. Nii nagu ei tahaks sundida publikut, ei saa sundida ka kedagi laval. Nii võib juhtuda, et Tartu Uus Teater kaob kiiresti, sest kaob soov. Samas on vaid nii võimalik, et Tartu Uus Teater püsib ja mis peamine, on elav kauem kui ükski institutsionaalselt kindlustatud asutis, sõltumata kultuurilistest, poliitilistest või personaalsetest tõmbtuultest. 5. Tartu Uus Teater tahab iga uue lavastusega enda jaoks selgitada ja kui vaja, siis ümber mõtestada nimes sisalduva ´teatri´ – ainult nii saab ´uus´ selles nimes olla aus. 6. Tartu Uus Teater on avatud koodiga programm, mille server asub Tartus. See on ainuke, mis on kindel, kõik muu on võimalik. 7. Tartu Uus Teater on juba olnud, 19. sajandil. Ikka on olnud keegi, kes on tahtnud teha midagi teisiti. Ja ilmselt tuleb neid veel, kui Tartu juhtub alles jääma. Ikka lõpeb see tung ja torm uppumise, mandumise või peavoolu ujumisega. Aga mis siis parata, kui süda nõuab ja olukord võimaldab. Võitlus peab jätkuma, ka siis kui vahepeal on võitluse tähendus muutunud. Genialistide Klubi ja sõprade teatritegemisest 2008. aastal sündinud uus Uus Teater lükkab oma aluse Tartu mudasesse kultuurivoolu. Lehvitage meile!

Teatri juht: Raul Oreškin

Koosseis: 1 lavastaja, 1 kunstnik, 11 näitleja.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 24.69 eurot

Väljaspool lavastuste statsionaare anti 6 etendust Tallinnas Kanuti Gildi SAALis. Lavastuse ´Kremli ööbikud´ statsionaar oli Narva Kreenholmi õu. 

Lisaks oli Tartu Uue Teatri liikmete kureerida ja koordineerida oli Draama 2019 festival. Sihtasutuse Eesti Teatri Festival juhataja oli Maarja Mänd ja kunstiline juht Ivar Põllu. Festival toimus 11.–14. septembrini Tartus, kokku 30 etendusel oli 3551 külastajat. 

Teater Kelm

eraetendusasutus

Aastal 2016 loodi Karl Koppelmaa initsiatiivil Teater KELM, kuhu ta kutsus ka kursusekaaslased EMTA lavakooli 27. lennust (Lauli Otsar, Markus Habakukk, Jürgen Gansen, Risto Vaidla). Teater tegutses algselt Kultuuriklubi Kelm ruumides Vene tänaval. Hooandja ühisrahastusplatvormil koguti raha valgus- ja helitehnika jaoks. 2018. aasta kevadel kolis Kultuuriklubi KELM oma senistest ruumidest välja. Teater leidis uue mängukoha Kanuti Gildi Püha Vaimu SAALis, kus 2019. aasta jaanuaris esietendus ´AV Maria´. Senine repertuaar on suures osas põhinenud Karl Koppelmaa autoriloomingul. Teatri kollektiiv: lavastaja-dramaturg Karl Koppelmaa, kunstnik Johannes Valdma, kunstnik Karoliina Kull, valguskunstnik Martin Koldits, näitleja Lauli Otsar, produtsent Mihkel Matkevicius.

Teatri juht: Mihkel Matkevicius

Koosseis: 1 projektijuht, 1 valguskunstnik, 1 näitleja, 1 kunstiline juht, 2 kunstnik.

Repertuaar:

Teatribuss

eraetendusasutus

Mittetulundusühing Teatribuss on asutatud 2010. aastal lavastuste loomiseks ja esitamiseks sooviga pakkuda lastele professionaalset meelelahutust. Teatri märgusõnaks on mängulust ja teadmised, mida lastega jagada. Mobiilse teatrina antakse etendusi ka kõige pisemates Eestimaa paikades.

Teatri juht: Marko Mäesaar

Koosseis: 2 näitleja, 1 kunstnik, 1 muusikajuht, 1 lavastaja.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 11.74 eurot

Teoteater

eraetendusasutus

Mittetulunduslik väiketeater on pealinna kirevas ja konkurentsitihedas kultuuripildis püsinud alates 1991. aastast. 2006. aastast asub teater endisest laoruumist ümberehitatud 50-kohalise black-box tüüpi saaliga teatrimajas Kalamaja südames. Teoteater on vabakutseline 26-liikmelise püsitrupiga repertuaariteater, mis annab hooaja jooksul ca 120 etendust. Repertuaaris on nii kodu- kui välismaine dramaturgia, muusika- ja lastelavastused. Teoteater on läbi viinud sotsiaalteatri projekte ning korraldanud meelelahutusüritusi.

Teatri juht: Piret Viisimaa

Koosseis: 22 näitleja, 1 projektijuht, 1 lavastaja, 1 kunstiline juht, 1 etenduse juht.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 7.46 eurot

Lisaks etendustele toimusid suvel teatri korraldamisel 17. juunist 9. augustini 2019 kolm teatriteemalist lastelaagrit „Omatehtud teater“, kokku osales 60 last. 

Teoteatri korraldada oli 2.–3. juunini 2019 toimunud 50. Eesti teatrite juubelispartakiaad Toosikannu Puhkekeskuses Raplamaal. 

Theatrum

eraetendusasutus

Theatrum asutati 8. detsembril 1994. aastal Eesti Humanitaarinstituudi teatriõppetooli üliõpilaste ja õppejõudude (Lembit Peterson, Juhan Viiding) ning Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriprogrammis osalejate poolt. Tänaseks oma tegevuse lõpetanud mittetulundusühingu Stuudio Theatrum sisulist tegevust jätkab Sihtasutus THEATRUM, mis asutati 8. septembril 2005. a. Peamisteks ülesanneteks on: • toetada ja jätkata selle sajandi olulisemate teatritegijate loomingulisi ja metodoloogilisi otsinguid rezhii- ja näitlejatehnika vallas, mis aitaksid leida klassikalise dramaturgia mängimiseks ja neis sisalduvate väärtuste edasiandmiseks tänasele vaatajale arusaadavaid vahendeid ja mängulisi kujundeid; • süveneda dramaturgiliste ja teiste tekstide kaudu erinevate ajastute vaimu-, mõtte- ja tundemaailma ning haridus- ja kultuuritegevuse kaudu hoida alles neis sisalduvaid vaimseid väärtusi; • õppida tundma, loovalt edasiarendada õhtumaade varajase teatri traditsiooni, sidudes seda väärtusliku ja mõistetavaga kogu maailma teatritraditsioonis, otsides kultuuridevahelisi süvaseoseid. THEATRUMi kodusaal asub Tallinna dominiiklaste kloostri kunagises aidahoones (Vene tn 14).

Teatri juht: Aive Sarapuu

Koosseis: 9 näitleja, 1 lavastaja.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 13.60 eurot

Lisaks etendustele toimus teatri korraldamisel Kloostri Aidas 8 kontserti 999 kuulajale.

Tuuleveski

eraetendusasutus

Teater Tuuleveski on loodud 1988. aasta kevadel Kohtla-Järve Noorteteatrina, 1993. aastast kannab nime Tuuleveski. Aastal 1996 loodi teatri baasil mittetulundusühing Teater Tuuleveski, mille asutajateks olid teatri enda töötajad. Esialgse teatri koosseisu moodustasid professionaalsed näitlejad Eestist, Peterburist, Riiast, Arhangelskist ja mitmest teisest linnast. Paljud neist moodustavad ka täna trupi loomingulise tuuma. Hiljem liitusid kollektiiviga teiste teatritruppide andekad näitlejad. Teatri 30-aastase viljaka töö tulemusena on valminud 81 lavastust nii lastele, kui ka vanema astme kooliõpilastele ja täiskasvanutele. Selle aja jooksul on mängitud üle 5 000 etenduse, mida on külastanud üks miljon 100 tuhat väikest vaatajat. Aasta jooksul annab teater 190-200 etendust lastele ja täiskasvanutele, mida külastab 18-19 tuhat vaatajat. Teater Tuuleveski etendusi külastavad mitte ainult Jõhvi valla elanikud, vaatajaskonda jätkub kogu Ida-Virumaal. Samuti esineb teater külalisetendustega Eesti suuremates ja väiksemates linnades, on esinetud ka Saksamaal, Venemaal, Lätis, Taanis, Indoneesias, Tais, Serbias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Kasahstanis ja Poolas. Teater on Rahvusvahelise Laste- ja Noorteteatrite Assotsiatsiooni (ASSITEJ) liige, UNIMA liige. Samuti on teater Tuuleveski on ka Eesti Teatriliidu kollektiivliige. Teater töötab Jõhvi vallavalitsuse ja kultuuriministeeriumi toetusel. Hetkel tegutseb teater Tuuleveski Jõhvi Kontserdimajas (teatri poolt renditavate ruumide eest maksab vallavalitsus).

Teatri juht: Valentina Fursova

Koosseis: 5 näitleja, 1 kunstiline juht.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 3.59 eurot

Vaba Lava

eraetendusasutus

Vaba Lava on kaasaegne ja avatud etenduskunstide keskus, mille eesmärgiks on pakkuda väiketeatritele ja vabatruppidele soodsaid arengutingimusi nii Tallinna kui Narva teatrihoonete kui erinevate tugiteenuste näol. Teatrikeskuses Vaba Lava on nii administratiivne kui tehniline personal, kuid loomingulise poole pealt on ametis kaks kuraatorit, kes valivad ideekonkursile laekunud taotluste põhjal teatrikeskuse põhiprogrammi. Lisaks on Vaba Laval kõrvalprogramm, mille raames annavad külalisetendusi erinevad teatrid. Kuigi Vaba Lava keskmes on peamiselt etenduskunstid (sõna-, tantsu- ja muusikateater), toimuvad teatrikeskuses ka kontserdid, kunstinäitused, kinoseansid, festivalid, konverentsid, seminarid ja haridusporgrammid nii loojatele, korraldajatele kui publikule.

Teatri juht: Kristiina Reidolv

Koosseis:

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 17.14 eurot

Vaba Lava Tallinna ja Narva teatrikeskustes toimus lisaks etendustegevusele 397 üritust 60 605 huvilisele. 

Vaba Vorm

eraetendusasutus

Vaba Vorm on sotsiaalsete teemadega tegelev produktsiooniettevõte.

Teatri juht: Siim Tõniste

Koosseis:

Repertuaar:

Vana Baskini Teater

eraetendusasutus

1980. aastal asutas Eino Baskin tollase Eesti NSV Riikliku Filharmoonia juurde Vanalinna Stuudio, millest sai satiiri ja komöödiat hindava publiku suur lemmik. 1989. aastal reorganiseeriti pool-iseseisev estraaditrupp iseseisvaks ´riiklikuks´ teatriks ´Vanalinnastuudio´, mille hea käekäik jätkus millenniumivahetuseni. Siis aga järgnesid mitmed teatrijuhtide vahetused ja suunamuutused, mis viisid ´Vanalinnastuudio´ 2004. aastaks majandusliku krahhini. Et sügavast august välja pääseda, tuli kultuuriministri poolt ametisse määratud teatrijuhil (Tiit Ojasoo ja tema nõunik Indrek Saar) koondada pooled teatri töötajatest (sealhulgas ka näitlejad) ja peatada olemasoleva repertuaari etendamine. Seega oli ´Vanalinnastuudio´ sisuliselt likvideeritud, kuigi eksisteerib juriidiliselt edasi ja selle baasil tegutseb Teater NO99. ´Vanalinnastuudiost´ koondatud töötajate (ka näitlejate) baasil aga moodustas Eino Baskin 2005. aasta jaanuaris koos tuntud muusikaärimehe ja tuurikorraldaja Aarne Valmisega eraalgatusliku Vana Baskini Teatri OÜ. VBT esimene etendus toimus 8. veebruaril Lihula Kultuurimajas – Vanalinnastuudiost väljaostetud varemvalminud lühikomöödiatega ´Kadrioru vanad´ (autor Urmas Lennuk) ning ´Orav ja Meri´ (Andrus Kivirähk). Vanalinnastuudio repertuaarist saadi kaasa veel ka N. Fosteri ´Tipsutajad´. Teatri päris oma esietendus oli 27. märtsil, mil Salme Kultuurikeskuses jõudis publiku ette Eino Baskini lavastatud Neil Simoni komöödia ´Pentsik pere´.

Teatri juht: Aarne Valmis

Koosseis: 2 trupijuht, 8 näitleja, 1 kunstiline juht, 1 teatrijuht.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 11.86 eurot

Varius

eraetendusasutus

Teater VARIUS on mittetulundusühing ja tegutseb teatrina 1987. aastast. Teatri asutaja, tekstide autor ja lavastaja on Heidi Sarapuu. Esialgu oli tegemist luuleteatriga, kes tutvustas eesti autorite loomingut ning vähetuntud kirjandus- ja kultuuritegelasi. Valmisid lavastused paljudest Põhjamaade autoritest ning eesti kirjanikest, kes olid sunnitud põgenema vene okupatsiooni eest Rootsi. Juba 1995. aastal leidis teater uue mängupaigana Eesti Rahvusraamatukogu keldrisaali, kus nüüdseks antakse etendusi regulaarselt. 1999. aastal sai luuleteatrist teater VARIUS.

Teatri juht: Heidi Sarapuu

Koosseis: 1 , 10 näitleja, 1 koori liige, 1 muusikajuht, 2 kunstnik, 1 ooperisolist, 1 lavastaja.

Repertuaar:

2019. aastal mängukavas olnud 5 sõnalavastuse ja 1 muusikalavastusega anti kõik etendused lavastuste statsionaaris ning lisaks anti „Lõbusate estoonlastega“ etendus Ameerikas Portlandis Lääneranniku Eesti päevadel ja lavastusega „Vihmapiisad ja kuupaiste“ etendus Saksamaal Darmstadtis.

Lisaks etendustele esineti kahel korral laulukavaga „Varius laulab“ kokku 200 kuulajale.

VAT Teater

eraetendusasutus

Eesti vanim vabatrupp ja kutseline erateater VAT Teater on asutatud 1. oktoobril 1987, eesmärgiga viljeleda ja arendada kultuurialast tegevust ning eelkõige laste ja noorte kultuurialast teenindamist. 2001. aastast annab VAT Teater lavastusi Rahvusraamatukogu Teatrisaalis. Teatri kunstiline juht on Aare Toikka, juhatuse esinaine Tiina Rebane.

Teatri juht: Tiina Rebane

Koosseis: 1 tehnikajuht, 1 dramaturg, 4 näitleja, 1 kunstiline juht.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 12.87 eurot

Alates 2019. aastast juhib VAT Teater 4-aastast rahvusvahelist teatriprojekti „PLAYON!”, mis on Euroopa Komisjoni kultuuritoetuste programmi „Loov Euroopa“ raames ellu kutsutud 10 teatri koostööprojekt. Projekti eesmärk on astuda vastu digiajastu väljakutsetele noorele vaatajale mõeldud teatris.

Lisaks etendustele osales teatri korraldatud 82 hariduslikus töötoas ja koolitusel 1 999 huvilist.

Vilde Teater

eraetendusasutus

Vilde teater on kõige pikaajalisemalt harrastusnäitlejatega töötav kollektiiv Tartus. See on järjepidevalt tegutsenud aastast 1949. Kümme aastat hiljem nimetati Ed. Vilde nimeline näitering ümber Ed. Vilde nimeliseks teatriks. Seega oli 2009. aastal Vilde teatri 50. aastapäev. 2005. aasta septembris vormistati Vilde teater eraldi juriidilise isikuna mittetulundusühinguks MTÜ Vilde Teater. Teatrit juhib kolmeliikmeline juhatus: Tarmo Teekivi, Aire Pajur, Kristiina Metsanurk. Tänasel päeval tegutseb Vilde teatris aktiivselt üle 20 inimese erinevast vanusest ja rahvusest. Igal aastal esietendub 3-4 lavastust. Vilde teatris on lavastanud Raivo Adlas, Jaan Tooming , Jüri Kaldmaa, Meelis Hansing, Liisi Tegelmann, Lennart Peep, Tess Pauskar, Tarmo Kruus, Ain Saviauk, Airé Pajur. Alates 2013. aastast tegutseb Vilde teatri juures ka noortestuudio, mille juhendajaks on Kätlin Padesaar. Noortestuudios on praegu 10 liiget vanuses 15-22 aastat.

Teatri juht: Airé Pajur

Koosseis:

Repertuaar:

Viljandi laste- ja noorteteater REKY

eraetendusasutus

Viljandi Laste- ja Noorteteater loodi aastal 1983 (tolleaegses Viljandi noortemajas) Reet Laane poolt. 1992. aastast on REKY iseseisev mittetulunduslik ühendus. 1993. aastast juhib teatrit Kadri Paldra ja 1999. aastast asuvad teatri ruumid Viljandis Lossi 28 II korrusel.

Teatri juht: Kadri Paldra

Koosseis:

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 6.69 eurot

Lisaks etendustele viidi läbi 55 teatritöötuba 1345 lapsele. 

Von Glehni Teater

eraetendusasutus

Von Glehni Teater on Nõmme kesklinnas asuv teatri- ja kinomaja Nõmme kogukonnale, mis pakub põnevat meelelahutust, alates väikestest üritustest, teatrietendustest ja kinoõhtutest kuni suuremate kontsertideni välja. Ettevõtmise nimi tuleneb Nõmme linna rajaja Nikolai von Glehni nimest. MTÜ Von Glehni Teater võttis kasutusele Nõmmel endise kino Võit ruumid (asukohaga Pärnu mnt 326), mis suleti 1996. aastal.

Teatri juht: Margus Prangel

Koosseis: 13 näitleja, 1 lavastaja.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 9.82 eurot

Lisaks etendustele toimusid teatrimajas improõhtud, kontserdid, seminarid ja kinoõhtud - 117 üritust 6 298 huvilisele. 

Von Krahli Teater

eraetendusasutus

Von Krahli Teater sai alguse 1992. aastal tänase teatrijuhi Peeter Jalaka ja tema toonase trupi Ruto Killakund initsiatiivil. Tegevust alustati endise rahvateatri ruumidesse nappide vahenditega loodud black-boxis nn projektiteatrina, st. ilma püsitrupi ning riigi- ja omavalitsusepoolse finantseeringuta. See vorm kestis 1998. aastani, mil sai alguse Von Krahli Teatri püsitrupp. Alates 2000. aastast on saadud ka regulaarset riigipoolset tegevustoetust. Aastas tuuakse välja keskmiselt neli suuremat lavastust, neist ühe puhul on tavaliselt tegemist suurema rahvusvahelise produktsiooniga. Lisaks mahub hooaega reeglina ka väiksemaid (muusika)lavastusi. Von Krahli Teatri peamine rahastaja on Eesti Kultuuriministeerium, projektitoetust saadakse ka Kultuurkapitalilt ning Tallinna linnalt. Erinevalt Eestis levinud riiklikust teatrisüsteemist on tegemist eraalgatusega. Erakapitali osa Von Krahli Teatri eelarves on siiski kaudne – võimaldades teatril kasutada tasuta ruume ning kattes osa püsikulusid. Tänase Von Krahli Teatri põhiliseks tugevuseks on operatiivne ja professionaalne trupp ning pühendunud tehniline meeskond. See koosneb kõrgharidusega tippnäitlejatest ja oma ala asjatundjatest, kes koos ja eraldi on tunnustatud ning ennast Eesti kultuurimaastikul tõestanud.

Teatri juht: Mart Koldits

Koosseis: 8 näitleja, 1 muusikajuht.

Repertuaar:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 20.47 eurot