Muuda filtrit…

Etendusasutused

Ctrl + klikiga valid ühekaupa, Shift + klikiga mitmekaupa

Statistika periood

Ctrl + klikiga valid ühekaupa, Shift + klikiga mitmekaupa

Kuvamine


Teatrite tegevusülevaated 2017

Estonia

avalik-õiguslik

Rahvusooper Estonia asutati 1906. aastal Estonia laulu- ja mänguseltsi baasil ning kuni 1949. aastani tegutses teater nii muusika kui ka draama vallas. Alates 1920. aastatest on teatris iseseiva haruna ka balletitrupp. 1949. aastast peale on Estonia teatri repertuaaris kõrvuti ooperi-, opereti- ja balletilavastused. Rahvusooperi nime kannab teater alates 1998. aastast, 2010. aasta märtsist kannab balletitrupp Eesti Rahvusballeti nime. RO Estonia on avalikõiguslik asutus ja tegutseb eraldi Rahvusooperi seaduse alusel. Rahvusooper Estonia loominguline juht on Vello Pähn, balleti kunstiline juht Toomas Edur. Rahvusooper Estonia juures tegutseb Estonia Poistekoor.

Teatri juht: Aivar Mäe

Koosseis: 22 ooperisolist, 4 repetiitor, 49 balletiartist, 1 projektijuht, 53 koori liige, 3 dirigent, 87 orkestri liige, 1 näitejuht, 3 pianist, 1 balletijuht, 1 lavastaja, 1 etenduse juht, 1 kontsertmeister, 9 balletisolist, 1 koormeister.

Repertuaar:

38 lavastusest olid 8 uuslavastused, kokku 22 muusika-, 15 tantsu- ja 1 mitmeliigilavastus.

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 15.99 eurot

Väljaspool lavastuste statsionaari anti 9,4% etendustest, sh anti etendusi Helsingis, Tamperes ja Peterburis.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Kammersaal 160
Rahvusooper Estonia Talveaed 110
Valge saal 160
Teatrisaal 754


Kuressaare Linnateater

munitsipaal-etendusasutus

Kutseline Kuressaare Linnateater taasasutati aastal 1998. Tema eelkäijaks võib lugeda 1940-1951 samas majas tegutsenud kutselist Kuressaare Teatrit, mis omakorda kasvas välja 1935. aastal alguse saanud Kuressaare Eesti Seltsi (1886–1940) näiteringist. Seejärel asus teatrimajas kuni 1967. aastani rajooni okupatsioonivägede kultuurimaja. Teatrimaja ärkas uuele elule 1990. aastate algul, mil Saaremaa kultuuriinimesed võtsid uuesti üles teatriringkonnas juba eelmisel kümnendil tekkinud esialgu utoopilisena tundunud mõtte teatrimaja taastamisest. Esimene esietendus Kuressaare Linnateatri nime all toimus aga hoopiski Kuressaare Kuurhoone saalis, 13. juunil 1999, mil Väino Uibo käe all toodi välja Tauno Yliruusi muusikaline komöödia ´Suveõhtu valss´.

Teatri juht: Piret Rauk

Koosseis: 17 näitleja, 1 muusikajuht, 1 lavastaja.

Repertuaar:

12 lavastusest olid 5 uuslavastused, neist 9 olid sõnalavastused ja 1 mitmeliigilavastus.

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 8.56 eurot

56,7% etendustest anti üle Eesti, väljaspool lavastuste statsionaare.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Teatrisaal 215
Sinine saal 90


Tallinna Linnateater

munitsipaal-etendusasutus

Tallinna Linnateater, kunagine Eesti Riiklik Noorsooteater, on tegutsenud rohkem kui nelikümmend aastat. Tal on olnud viis peanäitejuhti. Kunagi ilma oma majata alustanud teater on läbi teinud ringirändamise kadalipu ja nüüdseks kasvanud usina seeneniidistikuna kunagisest ainsast majast üle Tallinna vanalinna IX kvartali ja saanud enda käsutusse esindusliku hoonetekompleksi. Lavastusi tuuakse välja kolmes erinevas saalis ja vabaõhulaval on pandud alus suveteatri traditsioonile. Linnateatril on oma rahvusvaheline teatrifestival ´Talveöö unenägu´.

Teatri juht: Raivo Põldmaa

Koosseis: 1 peakunstnik, 1 projektijuht, 28 näitleja, 2 dramaturg, 1 trupijuht, 1 kunstnik, 1 muusikajuht, 1 peanäitejuht.

Repertuaar:

26 lavastusest olid 5 uuslavastused, 1 tantsu- ja 25 sõnalavastused. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 15.93 eurot

Väljaspool Eestit anti 2 etendust Espoos, 2 Peterburis ja 1 Brüsselis.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Taevalava 169
Põrgulava 182
Lavaauk 320
Kammersaal 71
Hobuveski 142
Väike saal 93


Eesti Draamateater

riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutused

Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnalavastusteater, kus töötab hetkel 40 näitlejat, kellest enamik on lõpetanud EMTA lavakunstikooli, samuti on näitlejaid tulnud Moskva Teatriinstituudist või teatri oma kunagisest stuudiost. Teatri repertuaaris on klassika, nii maailma kui ka eesti dramaturgia, muusikalid ja lastelavastused.

Teatri juht: Rein Oja

Koosseis: 44 näitleja, 1 muusikajuht, 2 lavastaja, 1 teatrijuht, 1 peakunstnik, 1 peanäitejuht.

Repertuaar:

36 lavastusest olid 11 uuslavastused, neist 1 mitmeliigilavastus ja 35 sõnalavastust. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 12.28 eurot

Väljaspool lavastuste statsionaare anti 6 etendust Tartus ja Kuressaares.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Suur saal 426
Väike saal 170
Maalisaal 70
Kammersaal 50


Endla Teater

riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutused

Teatrit on Pärnus tehtud aastast 1875, alguses laulu- ja näitemänguseltsis ´Endla´ ning kutselise teatrina 1911. aastast. SA Endla Teater moodustati 7. veebruaril 2012. Sihtasutuse asutajateks on Eesti riik, Pärnu linn ning Paikuse vald. Endla on traditsiooniline riiklik repertuaariteater, pakkudes lavastusi alates maailmaklassikast kuni tänapäeva algupäraste näitemängudeni. Pidevalt on mängukavas olnud ka muusikalid ja lauludega rahvatükid. Endla eripäraks on 1968. aastal algatatud suvine hooaeg, kus mängitakse statsionaaris Pärnu puhkajatele.

Teatri juht: Roland Leesment

Koosseis: 24 näitleja, 1 kunstiline juht, 2 dramaturg, 2 lavastaja, 1 muusikajuht, 1 peakunstnik.

Repertuaar:

25 lavastusest olid 10 uuslavastused, neist 1 oli muusika-, 4 mimteliigi- ja 20 sõnalavastused.

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 10.59 eurot 

Väljaspool lavastuste statsionaare anti 10,1% etendustest.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Suur saal 573
Küün 120
Valge saal 100


NUKU teater

riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutused

NUKU teater (endise nimega Eesti Riiklik Nukuteater) asutati 1952. aastal ja on Eesti suurim professionaalne laste- ja noorteteater. Ajaloolises Tallinna vanalinnas paiknev teater on osa ainulaadsest nukuteatrikunsti keskusest, mille juurde kuulub 2010. aastal avatud tegevuslik nukuteatrikunsti muuseum ning alates 2006. aastast toimuv rahvusvaheline nuku- ja visuaalteatrifestival NuQ Treff. 2016. aastal avati kolmest hoonest koosnevas nukuteatrikeskuses ka uus, 400-kohaline Ferdinandi-nimeline teatrisaal. NUKU teatri repertuaari kuuluvad igas vanuses publikule suunatud nuku- ja visuaalteatrilavastused ning sõnalavastused. Nüüdisaegseid visuaalteatrivõtteid kaasavate lavastuste kõrval on repertuaaris ka traditsioonilisi nukulavastusi.

Teatri juht: Joonas Tartu

Koosseis: 2 peakunstnik, 24 näitleja, 2 lavastaja, 2 kunstiline juht, 1 etenduse juht.

Repertuaar:

35 lavastusest olid 9 uuslavastused, neist 5 sõna-, 6 mimteliigi- ning 24 nuku- ja objketiteatrilavastused. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 7.02 eurot

Väljaspool Tallinna anti 2,6% etendustest, sh 4 etendust Prantsusmaal Charleville-Mézières’is lavastusega „Bon Voyage ja teised valed“. 

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Suur saal 615
Väike saal 202
Ovaalsaal 80
Vahesaal 60
Köismäe torn 50
Auna väike saal 40
Auna teatrimaja suur saal 153
Ferdinandi saal 422
NUKU muuseumi aatrium 25


Rakvere Teater

riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutused

Rakvere Teater on 1940. aastal Virumaale loodud professionaalne teater, mille repertuaarist võib alati leida nii eesti kui ka maailmadramaturgiat, lastelavastusi ja kaasaegsemaid eksperimente. Rakvere Teater on ühtaegu nii Euroopa väikseim repertuaariteater kui ka teater ratastel, sest viimastel aastatel on antud üle 40% etendustest väljaspool oma maja. Üle aasta korraldab teater rahvusvahelist etenduskunstide festivali Baltoscandal.

Teatri juht: Velvo Väli

Koosseis: 2 kunstiline juht, 24 näitleja, 1 lavastaja.

Repertuaar:

21 lavastusest olid 9 uuslavastused, neist 2 mitmeliigi- ja 19 sõnalavastused.

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 10.98 eurot

Väljaspool lavastuste statsionaare anti 41% etendustest.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Suur saal 411
Väike saal 118
Kolakamber 40


Teater NO99

riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutused

Teater NO99 alustas tegevust 2005. aastal, mil toodi välja esimene uuslavastus ´Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki´. Teater keskendub eelkõige draamalavastustele, sooviga välja tuua nii Eesti kui välismaist vanemat ja uuemat dramaturgiat. Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo on teatri asutajad, kunstilised juhid ja ainsad koosseisulised lavastajad. Teatri tegevjuht on Paul Aguraiuja (kuni 30.09.2017), Juta Saarevet (alates 1.10.2017). Sihtasutuse nõukogu: Hillar Sein, Raido Roop, Margus Uudam, Heldur Meerits, Kaarel Oja (esimees).

Teatri juht: Ene-Liis Semper

Koosseis: 10 näitleja, 2 kunstiline juht.

Repertuaar:

17 lavastusest olid 9 uuslavastused, neist 1 tantsu-, 3 mitmeliigi- ja 12 sõnalavastused.

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 10.37 eurot. 

9% etendustest anti välismaal: Itaalias, Veneetsia biennaalil Teatro alle Teses lavastustega „NO43 Kõnts“ ja Tese dei Soppalchis „NO42 El Dorado: Klounide hävitusretk“; Leedus Klaipėda festivalil TheArtium lavastusega „NO43 Kõnts“ ja 2 etendust Poolas Teatr Powszechnys lavastusega „NO34 Revolutsioon“. Oktoobri alguses avati Saksamaal Berliini Kontzerthausis lavastuse „NO40 Pööriöö uni“ kolme etendusega Eesti eesistumise kultuuriprogramm.

Teatrile NO99 anti 17. detsembril 2017 üle Europe Prize New Theatrical Realities.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Põhuteater 239
Kammersaal 90
Teatrisaal 194


Ugala Teater

riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutused

Ugala Teater loodi 1920. aastal ja on üks Eesti vanemaid kutselisi draamateatreid. Professionaalse teatri staatuse sai 1926. aastast, mil vaatamata kasinatele oludele lavastati nii draamateoseid, komöödiaid kui ka operette. 1950–1960ndatel aastatel saavutas trupp silmapaistva taseme poeetilise realismi väljendamisel. Jaan Tooming tõi 1980. aastatel omakorda kaasa metafoorilise lavastuslaadi. 1981. aastal sai teater uue, avara ja modernse maja. Ühena Eesti suurematest teatrimajades mahutab suur saal ligi 500 vaatajat, väikeses saalis on 160 kohta. Praegu pakub Ugala mängukava väga eriilmelist repertuaari alates lastelugudest ja muusikalavastustest kuni maailmaklassika ja kaasaegse maailmadramaturgiani. Oma koht on repertuaaris ka eesti algupäranditel. 2007. aastast on Ugala Teater riigi asutatud sihtasutus.

Teatri juht: Kristiina Alliksaar

Koosseis: 1 etenduse juht, 22 näitleja, 2 lavastaja, 1 dramaturg, 1 kunstiline juht, 1 teatrijuht, 1 liikumisjuht, 1 muusikajuht.

Repertuaar:

25 lavastusest olid 10 uuslavastused, mängukavas oli 2 mitmeliigi- ja 21 sõnalavastust.

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 10.30 eurot. 

Väljaspool lavastuste stastionaare anti 15% etendustest.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Suur saal 534
Väike saal 155
Teatrikohvik 52
Ugala Black box - UBB 249


Vanemuine

riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutused

Vanemuine on Eesti vanim teater, mis sai alguse 1870 ´Vanemuise´ laulu- ja mänguseltsist. Poolkutselisel etapil (1878–1903) toodi esimest korda eesti keeles lavale algupärandeid, laulumänge, aga ka maailmaklassikat ning pandi alus eesti muusikateatrile. 1906 muutus ´Vanemuine´ kutseliseks teatriks. Praegune Vanemuine pakub oma repertuaaris ligi 30 lavastust kõigis teatrikunsti žanrites – draama, ooper, operett, muusikal, ballett, andes etendusi kolmel laval: suures ja väikeses teatrimajas ning Sadamateatri black boxis. Vanemuise draamajuht on Tiit Palu, balletijuht Mare Tommingas, peadirigent Paul Mägi. Alates 2013. aastast on teater sihtasutus, mille nõukokku kuuluvad: Paavo Nõgene (esimees), Urmas Klaas, Aet Sallaste ja Mart Velsker.

Teatri juht: Toomas Peterson

Koosseis: 23 näitleja, 66 orkestri liige, 1 peakunstnik, 2 dramaturg, 32 koori liige, 32 balletiartist, 1 kontsertmeister, 2 koormeister, 3 dirigent, 2 lavastaja, 9 ooperisolist, 1 kunstiline juht, 1 balletijuht, 1 teatrijuht, 2 balletisolist.

Repertuaar:

52 lavastusest olid 15 uuslavastused, mängukavas oli kokku 3 mimteliigi-, 8 tantsu-, 16 muusika- ja 25 sõnalavastust. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus oli (koos muusikalavastustega): 14 eurot

Väljaspool lavastuste statsionaare anti 6,2% etendustest, sh 4 etendust ooperiga „Aida“ Shanghai Opera House’is Hiinas ja tantsulavastusega „Crossroads. Step Into the Light“ Cēsise kontserdimajas Lätis ning Kaunase Riiklikus Muusikateatris Leedus.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Ovaalsaal 50
Suure maja saal 676
Väikese maja saal 440
Sadamateater 150


Vene Teater

riigi osalusega sihtasutusena tegutsevad etendusasutused

Eesti Riiklik Vene Draamateater avati Tallinnas 15. detsembril 1948 ja on seniajani ainuke venekeelne professionaalne teater Eestis. Teatrile panid aluse Moskva vanima teatriinstituudi (praegune Vene Teatrikunsti Akadeemia) vilistlased professor V. Belokurovi kursuselt. 1926. aastal F. Skuini projekti järgi ehitatud uhke interjööriga imeilus hoone (endine kino Grand Palace) kohandati pärast sõda teatri vajaduste järgi: kaks hooaega töötas siin Estonia trupp, kui nende oma maja taastati pärast II Maailmasõja-aegseid purustusi. Oma üle viiekümneaastase eksisteerimisaja jooksul on Vene Draamateater välja toonud umbes viissada lavastust. Repertuaaris on olnud kaasaegsat vene-ja välisdramaturgiat, vene- ja maailmaklassikat, eesti näitekirjandust, lastelavastusi.

Teatri juht: Tõnu Lensment

Koosseis: 26 näitleja, 1 muusikajuht, 1 teatrijuht.

Repertuaar:

36 lavastusest olid 11 uuslavastused, 1 mitmeliigi- ja 35 sõnalavastused.

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 9.64 eurot.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Suur saal 621
Väike saal 90
Peeglisaal 60
Suure saali lava 150


Ajateater

eraetendusasutus

Ajateater alustas oma tegevust 2010. aastal, tegutseb projektipõhise teatrina. Asutajaliikmeteks ja loominguliseks tuumikuks on Katrin Valkna, Anne Velt ja Tarvo Krall. Eesmärk on tuua vaatajate ette ajalooainelisi lavastusi, tutvustadaes ja väärtustades Eesti ajalugu ja kultuuripärandit. Lavastatud on seni vaid eesti autorite (L.Ots, I.Hargla) näidendeid.

Teatri juht: Anne Velt

Koosseis: 1 lavastaja, 2 näitleja.

Repertuaar:

2017. aasta mängukavas oli 1 sõnalavastus.
STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI


Arena

eraetendusasutus

Mittetulundusühing Arena vahendab ja haldab Eesti Improteatrit, mis alustas tegevust 2009. aasta sügisel. Lavastusi tuuakse välja mõlema kaubamärgi alt. Teatril puudub statsionaar. Etendusi antakse erinevates mängupaikades.

Teatri juht: Rednar Annus

Koosseis: 5 näitleja, 1 teatrijuht, 1 pianist.

Repertuaar:

3 lavastusest 1 oli uuslavastus. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 12.38 eurot.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI


Banaanikala Projektiteater

eraetendusasutus

MTÜ Banaanikala loodi 2001. detsembris, kui rahvusvaheline laste- ja noortelavastuste teatrifestival ´Banaanikala´ hakkas vajama juriidilist isikut. Teatrifestival ´Banaanikala´ toimus aastatel 1996-2005 kaheksal korral. Festivalil osalesid nii kutselised ühemeheteatrid (Darius Armanavicius´e ´Nykštukas´, Kaunas, Leedu; 2-kordne Grand Prix võitja) kui RO Estonia. Alati olid festivalil laste ja täiskasvanute žüriid. Hetkel on festival puhkusel.

Teatri juht: Allan Kress

Koosseis: 2 pianist, 3 näitleja.

Repertuaar:

2017. aasta mängukavas oli lastelavastus ´Muinasjutt kuldsest kalakesest´. 
STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Lauliku Lava 30


Eesti Tantsuagentuur

eraetendusasutus

Eesti Tantsuagentuuri (ETA) eesmärgiks on tantsukunsti jätkusuutlikuse ning kvaliteedi tagamine Eestis, pakkudes kaasaegset ja professionaalset tantsuõpet, loome- ja esinemisvõimalusi tantsukunstnikele, tantsuõpetajatele ning tantsuga tegelevatele lastele ja noortele. Oluline osa ETA tegevustest on suunatud väljaspoole pealinna, et pakkuda kõrgetasemelise tantsukunsti vaatamise võimalusi väiksemates kohtades Tantsutuuril ning esinemisvõimalusi lastele ja noortele Koolitantsu tegevuste raames. Eesti Tantsuagentuuri tegevus hõlmab endas kõiki tantsukunsti põhisuundi: loometegevust, etendustegevust, tantsijate koolitust, üle-Eestilist valdkonna infovahetust ja koostööd, tantsukunsti jätkusuutlikuse tõstmist regionaalselt läbi Tantsutuuri ja Koolitantsu tegevuste. ETA koordineerib Tantsutuuri, Koolitantsu, E.T.A. Tantsukooli ja Starlight Cabaret tegevusi. ETA tegutseb alates 1998. aastast.

Teatri juht: Raido Bergstein

Koosseis: 28 tantsija, 1 lavastaja, 3 laulja, 1 kunstiline juht.

Repertuaar:

5 lavastusest olid 3 uuslavastused, neist 2 mimteliigi- ja 3 tantsulavastused. 
STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI


Emajõe Suveteater

eraetendusasutus

Mittetulundusühing Tartu Suveteatri Selts on asutatud 19. juulil 1996, suvel 1997 loodi Eesti esimene iseseisev suveteater – Emajõe Suveteater, et sisustada suvist kultuurielu Tartus.

Teatri juht: Andres Dvinjaninov

Koosseis:

Repertuaar:

7 lavastusest olid 2 uuslavastused, 1 mitmeliigi- ja 6 sõnalavastust.

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 16.73 eurot.

Suveteater koordineerib Kaunimate Aastate Vennaskonna esinemisi. 2017. aastal anti kahe laulukavaga üle Eesti 53 kontserti ligi viie tuhandele kuulajale.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Karlova Teater 140


Fine5 Tantsuteater

eraetendusasutus

Eesti kaasaegse tantsu üks järjepidevamaid ja mõjukamaid sõltumatu tantsu esindajaid tegutseb aastast 1992, kui viis tantsijat Anu Ruusmaa, Katrin Laur, Tiina Ollesk, Oleg Ostanin ja René Nõmmik moderntantsuteatrist ´Nordstar´ asutasid oma trupi. Trupi algusaastail tugineti traditsioonilisel moderntantsutehnikal põhinevale omaloomingule (koreograaf René Nõmmik), hilisem suundumus on olnud kaasaegset tantsu ja improvisatsiooni siduv liikumismõtlemine. 1997. aastast jätkab teater projektitrupina koreograafide Tiina Olleski ja René Nõmmiku juhtimisel. Fine 5 Tantsuteatri eesmärgiks on mitmekesistada ja edendada Eesti kultuurielu pakkudes kõrgetasemelist kaasaegset tantsukunsti.

Teatri juht: Tiina Ollesk

Koosseis: 4 tantsija, 2 kunstiline juht.

Repertuaar:

2017. aastal mängukavas olnud 3 tantsulavastusest olid 2 uuslavastused.

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 8.71 eurot.

75% etendustest anti väljaspool lavastuste statsionaare, sh esietendus lavastus „Demultiplexia“ Brüsseli Bozari teatris ning lavastusega „Imeilus“ anti etendus Göteburgi kunsti- ja teatrikeskuses 3:e Våningen ja Jekaterinburgis rahvusvahelisel kaasaegse tantsu festivalil Na Grani, mis toimus 27. novembrist 3. detsembrini 2017.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
TLÜ Stella saal 30


Goltsman Ballet

eraetendusasutus

MTÜ Inimese Arengu Keskuse juures 2012. aastal tegevust alustanud tantsuteater.

Teatri juht: Maria Goltsman

Koosseis: 2 balletiartist, 10 tantsija, 2 muusikajuht, 3 pianist.

Repertuaar:

2017. aastal mängukavas olnud 9 tantsulavastusest olid 4 uuslavastused. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 4.88 eurot. 

Etendusi anti lisaks Tallinnale ka Põlvas, Tõrvas, Kärdlas, Paides ja Kohtla-Järvel, lisaks esietendus Venemaal Penza Draamateatris lavastus „Klarneti hing“.

Teater esines 28. jaanuaril 2017 lavastusliku tantsukavaga „Vysotka“ ERRi uudistemaja avamisel (koreograafid ja esitajad Egor Zadoya ja Maria Goltsman).

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI


Ilmarine

eraetendusasutus

MTÜ Narva Teater ´Ilmarine´ asutati 1989. aastal Juri ja Irina Mihhaljovi algatusel, kelle ümber koondusid mõned asjaarmastajatest näitlejad. Repertuaar põhineb sõna- ja nukulavastustel, milles seguneb commedia dell´arte mängulisus, musikaalsus, tinglikud lavavõtted ja leidlikkus. ´Ilmarise´ teatri üheks eesmärgiks on tutvustada Eestis elavatele venelastele eesti kultuuri, mis seletab ka eesti folkloori ainetel tehtud lavastuste rohkust, ning kasvatada ja koolitada oma vaatajat, mistõttu tegeletakse palju lastega.

Teatri juht: Juri Mihhaljov

Koosseis: 4 näitleja, 1 kunstiline juht.

Repertuaar:

2017. aastal oli teatri mängukavas 7 lavastust, sh 1 uuslavastus: 1 mitmeliigi-, 1 nuku- ja 5 sõnalavastust.

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 2.43 eurot. 

75,6% etendustest anti väljaspool Narvat üle Eesti erinevates koolides ja lasteaedades, sh lavastustega „Väike siil“ ja „Kaks naabrinnat“ anti 4 etendust Petrozavodski nukuteatris Karjalas.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Suur saal 125
Väike saal 70


Kanuti Gildi SAAL

eraetendusasutus

Kanuti gildi SAAL on sõltumatu esinemispaik ja ´production house´ Tallinna vanalinnas, mis tegutseb alates 2002. aastast. See on koht kaasaegsele ja progressiivsele tantsule, muusikale, moele, valguskunstile, uuele meediale, teatrile ja muule elusale kunstile. Tegutsemispõhimõtteks on programmi loomisel olla kunstiliselt aktiivne, avatud, vastutav, seejuures oma statsionaarset truppi omamata.

Teatri juht: Priit Raud

Koosseis:

Repertuaar:

2017. aastal mängukavas olnud 20 lavastusest olid 11 uuslavastused: 1 tsirkuse-, 2 sõna-, 2 tantsu- ja 15 mimteliigilavastust.

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 7.57 eurot. 

35% etendustest anti välismaal: Saksamaal (12), Soomes (6), Rootsis (5), Itaalias (4), Prantsusmaal (3), Sloveenias, Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides (kõigis 1).

SAAL Biennaal 2017: 15.–27. augustini Tallinna teatrites ja linnaruumis. 17. korda toimunud festivali kuraator oli Annika Üprus

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Saal 132
Stuudio 55
Kelder 45
Mets 40


Kell Kümme

eraetendusasutus

Mittetulundusühing Kell Kümme on asutatud 2003. aastal filmide ja teatrilavastuste loomiseks ning kultuuriürituste korraldamiseks.

Teatri juht: Roman Baskin

Koosseis: 2 näitleja, 1 lavastaja.

Repertuaar:

2017. aastal oli mängukavas 3 sõnalavastusest, millest 2 olid uuslavastused. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 13.26 eurot. Lisaks statsionaarile anti etendusi ka Tartus, Pärnus ja Kuressaares.  

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI


Kinoteater

eraetendusasutus

Kinoteater MTÜ on sõprade rühmitus, mis on alates 2011. aastast väljastanud noorte stand-up’i tulijate ülesastumisi ning veab aktsioonidesarja „Manifest“. Kinoteatri tegemistega seotud isikKOOSSEIS: Henrik Kalmet, Karl-Andreas Kalmet, Piret Krumm, Diana Leesalu, Jörgen Liik, Paavo Piik, Katariina Tamm, Kaspar Velberg ja kõik, kes on osalenud manifestidel ja Open Mici õhtutel.

Teatri juht: Paul Piik

Koosseis: 1 dramaturg, 6 näitleja.

Repertuaar:

2017. aastal oli teatri kavas12 lavastust, millest 5 olid uuslavastused. Lavastuste hulgas oli 9 sõna- ja 3 mimteliigilavastust. 
Kõik etendused anti Eestis, välja arvatud rahvusvahelise koostööprojekti „Finding Mr Paramour“ 6 etendust, mis toimusid Inglismaal Londonis ja Oxfordis (teatrifestivalidel Voila! Europe, Offbeat ning Reading Fringe).
STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI


Komöödiateater

eraetendusasutus

Teatri juht: Hannes Villemson

Koosseis:

Repertuaar:

2017. aastal oli teatri mängukavas 3 uut sõnalavastust, kõik etendused anti üle Eesti erinevatel laululavadel ja kultuurimajades. 
STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI


Lavastusprojektid

eraetendusasutus

Nimetuse alla on koondatud erinevate aastate lavastusprojektid, mille algatajateks ja elluviijateks on olnud eraisikud.

Teatri juht:

Koosseis:

Repertuaar:

2017. aastal on statistikabaasi Lavastusprojektide arvestuses järgmised 4 lavastust: tantuslavastus ´Beetereaalsus´ (etendus linnafestivalil UIT), sõnalavastus ´Me olime kodutütred´ (Saueaugu Teatritalus), sõnalavastus ´Saaks veel Eestissegi´ (MTÜ Müüdud naer), ´Siis, kui väikesed lapsed magavad juba´ (EMTA lavakool). 
STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI


Miksteater

eraetendusasutus

2007. aastal asutatud Miksteatri eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist ja omanäolist teatrikunsti noorele vaatajale. Miksteater annab rändteatrina etendusi nii üle Eesti kui ka välismaal.

Teatri juht: Kaido Rannik

Koosseis: 2 näitleja.

Repertuaar:

2017. aastal oli mängukavas 4 sõna- ja 1 objektiteatrilavastus. Uuslavastusi ei olnud

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 2.04 eurot. 

Teist aastat osaleti lavastusega „Erakordne veepudel“ heategevusfondi Aitan Lapsi, Eesti Pandipakendi ja kultuuriministeeriumi koostöös algatatud projektis „Teater lasteaeda“. Lavastustega anti etendusi üle Eesti erinevates koolides ja kultuurimajades. Lavastusega „Pink“ anti 2 etendust välisriikides eesti keelt kõnelevatele lastele (Brüsselis ja Luksemburgis). 

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI


Must Kast

eraetendusasutus

Must Kast on professionaalne projektiteater, mis tegutseb alates 27. märtsist 2014 põhikohaga Tartus, Genialistide Klubis. ´Must Kast kui lavatüüp on midagi sellist, mis on avatud kõigile võimalustele – kus teatriime võib sündida millest iganes. Sellesse me usumegi – vormipiiranguteta maagia sündi. Teatrisse, mis ei manifesteeri end sõnades, vaid tegudes, teatrisse, mis kasvab koos oma publikuga, teatrisse, mis kunstilisi allahindlusi tegemata võiks kõnetada igaüht.´ Pea kõiki Musta Kasti liikmeid ühendab TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia taust.

Teatri juht: Reeli Lonks

Koosseis: 10 näitleja, 4 lavastaja, 1 teatrijuht.

Repertuaar:

2017. aastal mängukavas olnud 8 lavastusest olid 4 uuslavastused, neist 4 sõna- ja 4 mitmeliigilavastust. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 11.17 eurot. 

52,9% etendustest anti väljaspool lavastuste statsionaare erinevates Eesti koolides ja kultuurimajades ning lavastusega „Õhupallid“ 4 etendust Hiinas (Pekingis, Beijing Haidian People´s Culture Theatre’s).

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Genialistide klubi saal 100


Piip ja Tuut Teater

eraetendusasutus

Piip ja Tuut Teater sai oma nime kahe eesti klouni järgi, kes esmakordselt astusid publiku ette samanimelise klounipaarina 1998. aastal. Piip ja Tuut klounimaski taga on näitlejad Haide Männamäe ja Toomas Tross. Piip ja Tuut Teatri peamiseks publikuks on lastega pered, sest usume koos kogetud elamuste igikestvasse jõusse.

Teatri juht: Marek Demjanov

Koosseis: 1 projektijuht, 1 trupijuht, 1 teatrijuht.

Repertuaar:

2017. aastal oli mängukavas 17 lavastust, neist 5 olid uuslavastused. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 4.86 eurot. 

2017. aastal antud 263 etendusest mängiti 88 Piip ja Tuut Mängumajas ning väljaspool kodulava 175, millest 27 etendust esitati 6 välisriigis: Hiinas (12), Taanis (7), Soomes (4), Lätis (2), Prantsusmaal (1) ja Saksamaal (1). Lavastust „Hamlet“ esitati nii Riias kui ka Kopenhaagenis inglise keeles.

Teater osales lavastusega „Pobiseja“ heategevusfondi Aitan Lapsi, Eesti Pandipakendi ja kultuuriministeeriumi koostöös algatatud projektis „Teater lasteaeda“.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Piip ja Tuut Teatri- ja Mängumaja 90


Polygon Teater

eraetendusasutus

PolygonTeater on produktsiooni üksus, mis toimib eesti ja rahvusvaheliste loovisikute kohtumispaigana. Teater on asutatud 8. mail 2008 Tallinnas. Visiooniks on jõuda eri kunstisuundade seostatuse juurde ja missiooniks ühiskonna eri kihtide nii sotsiaalne kui ka rahvuslik integratsioon. Oma koht on ka uue põlvkonna ja mõtteviisi kasvatamisel. PolygonTeatri laiendavaks haruks missioonipärases töös laste ja noortega on erateatrikool TeatriPolygon ja TeatriPolygoni Stuudio.

Teatri juht: Tamur Tohver

Koosseis: 15 näitleja, 1 lavastaja.

Repertuaar:

2017. aastal olid mängukavas 4 sõnalavastust, millest  3 olid uuslavastused. 

Lavastustega „Väävelmagnooliad“ anti etendus Belgias Brüsseli Centre Culturel Audergemis ja Armeenias teatrifestivalil YSITC Theatre’s.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Noblessneri Jahtklubi 150
Black Box 60
Vana-Antsla Teatriait 150
Kastanimaja Polygoni teatrisaal 150


Prem Productions

eraetendusasutus

Prem Productions on 2014. aastal loodud erakapitalil põhinev ettevõte, mis teenib inimeste vaimu ja tunnete erksust, tuues teieni parimad näitlejad, muusikud ja kunstnikud.

Teatri juht: Gerli Tiganik

Koosseis: 1 näitleja.

Repertuaar:

2017. aastal oli teatri mängukavas 5 lavastust, millest  3 olid uuslavastused. Lavastuste hulgas oli:

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 15.32 eurot. 

Etendusi anti erinevates kultuurikeskustes ja kontserdimajades üle Eesti ning 2 etendust Helsingis Savoy-teatteris lavastustega „Oma jõul“ ja „Ürgmees“.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI


R.A.A.A.M.

eraetendusasutus

MTÜ Ühendus R.A.A.A.M. loodi 2000. aastal. R.A.A.A.M. on erinevate kultuuriprojektide läbiviimisele spetsialiseerunud vabatahtlik ühendus, mille peamiseks töömeetodiks on erineva temaatikaga dokumentaalse materjali (intervjuud, sotsiaalsed ja kultuurilise olemusega uurimused, kirjad, päevikud jms) ümbertöötamine igas vanuses publikule suunatud näidenditeks. Iga uus esietendus on uus Eesti näitemäng.

Teatri juht: Märt Meos

Koosseis:

Repertuaar:

2017. aastal oli mängukavas 8 sõnalavastust, millest 2 olid uuslavastused. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 13.41 eurot. 

Väljaspool lavastuste statsionaare anti 52% etendustest, sh 9 etendust välismaal: 2 etendust lavastusega „Fenomen“ Inglismaal Londoni Eesti majas ja Iirimaal Civic Theatre Dublinis, 1 etendus „Hullumeelse päevikuga“ Brüsselis, 1 etendus „Aleksei Kareniniga“ Jekaterinburgis ning lavastustega „Libahunt“ 4 etendust Venemaal Jakutskis, Norilskis, Kaasanis ja 1 etendus Serbias Belgradi festivalil „Slavija“.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI


Sundown Entertainment

eraetendusasutus

Meelelahutusürituste, sh lavastuste loomisele ja etenduste korraldamisele spetsialiseerunud ettevõte.

Teatri juht: Eveli Reitelmann

Koosseis:

Repertuaar:

2017. aastal oli teatri kavas sõnalavastus ´Grace ja Glorie´, millega anti erinevates kultuurimajades ja teatrisaalides 8 etendust 2 805 vaatajale. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 13.79 eurot. 

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI


Sõltumatu Tantsu Lava

eraetendusasutus

Sõltumatu Tantsu Ühendus (STÜ) on vabakutseliste tantsukunstnike ja -organisatsioonide poolt 2005. aastal loodud produktsiooni agentuur, mis toob välja ja esitab nii kohalikke kui rahvusvahelisi nüüdistantsu lavastusi ja loob loomekeskkondade näol võimalusi ideede vahetuseks tantsukunstnike ja selle huviliste vahel. Tegevuseks kohalike koreograafide loomingu väljatoomine ja esitamine (uuslavastused ja kaasproduktsioonid): kord aastas toimuv Premiere sari annab võimaluse vähemalt kahele uuele koreograafile oma esimese lavastuse väljatoomiseks; nüüdistantsu festival HOMMIK pöörab tähelepanu ja hoiab kontakti pealekasvava põlvkonnaga; residentuurid tantsukunstnikele oma loominguliseks otsinguks ning individuaalse liikumiskeele või liikumisest mõtlemise uurimiseks loomestuudios.

Teatri juht: Triinu Aron

Koosseis: 1 projektijuht, 17 tantsija, 1 resident, 4 koreograaf.

Repertuaar:

2017. aastal oli etenduskunstikeskuse mängukavas14 lavastust, millest  9 olid uuslavastused: 1 objektiteatri-, 3 mitmeliigi- ja 10 tantsulavastust. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 5.22 eurot. 

37,3% etendustest anti väljaspool lavastuste statsionaare, sh 6 lavastusega 19 etendust Austrias, Rootsis, Norras, Hiinas, Soomes, Rumeenias ja Lätis.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Sõltumatu Tantsu Lava 60


Tallinna Tantsuteater

eraetendusasutus

Tallinna Tantsuteater on 2009. aastal loodud professionaalne tantsuteater, mille eesmärgiks on rikastada Eesti tantsu- ja teatrielu palet. MTÜ Tallinna Tantsuteatri juhatusse kuuluvad Eesti tantsukunstnikud Dmitri Harchenko, Heili Lindepuu ja valguskujundaja Triin Hook. Tantsuteatri plaanides on igal aastal välja tuua 2-3 uuslavastust, millest ulatuslikum osa kuuluks õhtuttäitvatele (tantsu)lavastustele, mille sihtgrupiks on laiem tantsu- ja teatrihuviliste auditoorium. Lisanduvad erinevad koostööprojektid muusika, teatri, kirjanduse, kunsti jm organisatsioonidega.

Teatri juht: Heili Lindepuu

Koosseis: 1 kunstiline juht, 1 teatrijuht.

Repertuaar:

2017. aastal oli kavas 5 lavastust, millest 3 olid uuslavastused: 1 mimteliigi- ja 4 tantsulavastust. 

Jätkus koostöö Tallinna Filharmooniaga ja hariduslik tantsu õpitubade sari nii Tartus kui ka Tallinnas.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI


Tartu Uus Teater

eraetendusasutus

MANIFEST 1. Tartu Uus Teater on avatud platvorm uutele ideedele. 2. Ja siingi ei saa teoks iga idee – kaugel sellest. Aga paljud head plaanid, mis ei mahu päris, omaksvõetud teatri alla, saavad Tartu Uue Teatri pärisosaks. 3. Tartu Uus Teater ei ole täna, alustades ei maja, lava, kollektiiv, palgafond ega palgatöö. Kui pole ideed, rõõmu, ega vaimustust, pole Tartu Uut Teatrit. Keegi ei saa kedagi sundida teatrit tegema ega vaatama. 4. Tartu Uus Teater on rajatud võimalusele, et teater saab eksisteerida vabatahtlikkuse alusel, mitte traditsiooni, ameti või kohustuse pärast. Nii nagu ei tahaks sundida publikut, ei saa sundida ka kedagi laval. Nii võib juhtuda, et Tartu Uus Teater kaob kiiresti, sest kaob soov. Samas on vaid nii võimalik, et Tartu Uus Teater püsib ja mis peamine, on elav kauem kui ükski institutsionaalselt kindlustatud asutis, sõltumata kultuurilistest, poliitilistest või personaalsetest tõmbtuultest. 5. Tartu Uus Teater tahab iga uue lavastusega enda jaoks selgitada ja kui vaja, siis ümber mõtestada nimes sisalduva ´teatri´ – ainult nii saab ´uus´ selles nimes olla aus. 6. Tartu Uus Teater on avatud koodiga programm, mille server asub Tartus. See on ainuke, mis on kindel, kõik muu on võimalik. 7. Tartu Uus Teater on juba olnud, 19. sajandil. Ikka on olnud keegi, kes on tahtnud teha midagi teisiti. Ja ilmselt tuleb neid veel, kui Tartu juhtub alles jääma. Ikka lõpeb see tung ja torm uppumise, mandumise või peavoolu ujumisega. Aga mis siis parata, kui süda nõuab ja olukord võimaldab. Võitlus peab jätkuma, ka siis kui vahepeal on võitluse tähendus muutunud. Genialistide Klubi ja sõprade teatritegemisest 2008. aastal sündinud uus Uus Teater lükkab oma aluse Tartu mudasesse kultuurivoolu. Lehvitage meile!

Teatri juht: Ivar Põllu

Koosseis: 1 lavastaja, 1 kunstnik, 12 näitleja.

Repertuaar:

2017. aastal oli teatri mängukavas 12 lavastust, millest 5 olid uuslavastused. Lavastuste hulgas oli 1 tantsu-, 1 muusika-, 2 objektiteatri-, 3 mitmeliigi- ja 5 sõnalavastust. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 12.24 eurot. 

Väljaspool lavastuste statsionaare anti 9% etendustest, sh 2 etendust lavastusega „PURE MIND“ Moskva rahvusteatris Tšehhovi-nimelisel festivalil.

Alates 2016. aastast on Tartu Uue Teatri liikmete kureerida ja koordineerida Draama festival. 2017. aastal toimus festival 5.-9. septembrini Tartus.  

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Tartu Uue Teatri suur saal 151
Proovisaal 50


Teater Kelm

eraetendusasutus

Teatri juht: Karl Koppelmaa

Koosseis: 3 näitleja, 1 kunstiline juht.

Repertuaar:

Koos kultuuriklubiga Kelm tegevust alustanud teater tegutseb mittetulundusühinguna alates 2016. aastast. 
2017. aastal oli teatri mängukavas 4 sõnavalastust, kõik uuslavastused. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 0.00 eurot

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI


Teoteater

eraetendusasutus

Mittetulunduslik väiketeater on pealinna kirevas ja konkurentsitihedas kultuuripildis püsinud alates 1991. aastast. 2006. aastast asub teater endisest laoruumist ümberehitatud 50-kohalise black-box tüüpi saaliga teatrimajas Kalamaja südames. Teoteater on vabakutseline 30-liikmelise püsitrupiga repertuaariteater, mis annab hooaja jooksul ca 80 etendust. Repertuaaris on nii kodu- kui välismaine dramaturgia, muusika- ja lastelavastused. Teoteater on läbi viinud sotsiaalteatri projekte ning korraldanud meelelahutusüritusi.

Teatri juht: Piret Viisimaa

Koosseis: 25 näitleja, 1 lavastaja, 1 kunstiline juht.

Repertuaar:

2017. aastal oli teatri mängukavas 12 sõnalavastust, millest  4 olid uuslavastused. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 5.48 eurot.

Lisaks etendustele toimus 15. oktoobril teatri korraldamisel perepäev „Kristalli(m)elu“ ning viidi läbi 6 vahetust lastelaagreid „Omatehtud teater“, milles osales 100 last.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
black box 50


Theatrum

eraetendusasutus

Theatrum asutati 8. detsembril 1994. aastal Eesti Humanitaarinstituudi teatriõppetooli üliõpilaste ja õppejõudude (Lembit Peterson, Juhan Viiding) ning Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriprogrammis osalejate poolt. Tänaseks oma tegevuse lõpetanud mittetulundusühingu Stuudio Theatrum sisulist tegevust jätkab Sihtasutus THEATRUM, mis asutati 8. septembril 2005. a. Peamisteks ülesanneteks on: • toetada ja jätkata selle sajandi olulisemate teatritegijate loomingulisi ja metodoloogilisi otsinguid rezhii- ja näitlejatehnika vallas, mis aitaksid leida klassikalise dramaturgia mängimiseks ja neis sisalduvate väärtuste edasiandmiseks tänasele vaatajale arusaadavaid vahendeid ja mängulisi kujundeid; • süveneda dramaturgiliste ja teiste tekstide kaudu erinevate ajastute vaimu-, mõtte- ja tundemaailma ning haridus- ja kultuuritegevuse kaudu hoida alles neis sisalduvaid vaimseid väärtusi; • õppida tundma, loovalt edasiarendada õhtumaade varajase teatri traditsiooni, sidudes seda väärtusliku ja mõistetavaga kogu maailma teatritraditsioonis, otsides kultuuridevahelisi süvaseoseid. THEATRUMi kodusaal asub Tallinna dominiiklaste kloostri kunagises aidahoones (Vene tn 14).

Teatri juht: Aive Sarapuu

Koosseis: 1 lavastaja, 8 näitleja.

Repertuaar:

2017. aastal oli teatri mängukavas 8 sõnalavastust, millest 2 olid uuslavastused. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 14.16 eurot. 

Theatrumi saalis anti aasta jooksul 8 etendust, sest Theatrumi ja Kloostri Aida majas, Vene tn 14, algas põhjalik ümberehitus. Väljaspool Eestit anti lavastusega „Joobnud“ 1 etendus Peterburis. 

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Theatrumi saal 120


Tuuleveski

eraetendusasutus

Teater Tuuleveski on loodud 1988. aasta kevadel Kohtla-Järve Noorteteatrina, 1993. aastast kannab nime Tuuleveski. 1996. aastast tegutseb mittetulundusühinguna, mille asutajateks on teatri töötajad. Teatri esialgse koosseisu moodustasid professionaalsed näitlejad Peterburist, Riiast, Arhangelskist ja mujalt. Paljud neist on jäänud trupi tuumikusse tänaseni. Senise aja jooksul on valminud üle 70 lavastuse nii lastele kui ka vanema astme kooliõpilastele ja täiskasvanutele. Teatri peamine vaatajaskond on kogu Ida-Virumaal, kuid etendusi antakse ka teistes Eesti linnades ja asulates. Samuti on esinetud Saksamaal, Venemaal, Lätis ja Taanis. Kogu tegevuse jooksul on teater andnud heategevuslikke etendusi ning korraldanud programme lastekodudele, puuetega lastele ja lastele paljulapselistest peredest. Teater on Eesti Teatriliidu kollektiivliige ning rahvusvahelise laste- ja noorteteatrite assotsiatsiooni (ASSITEJ) liige. Teater töötab Jõhvi Vallavalitsuse ja Eesti Kultuuriministeeriumi toetusel.

Teatri juht: Valentina Fursova

Koosseis: 8 näitleja, 1 kunstiline juht.

Repertuaar:

2017. aastal oli teatri mängukavas 10 lavastust, millest  2 olid uuslavastused. Lavastuste hulgas oli 9 nukulavastust ja 1 sõnalavastus.

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 2.83 eurot. 

Teatril ei ole statsionaarset mängupaika, kõik etendused anti üle Eesti erinevates koolides ja lasteaedades ning 5 etendust teatrifestivalidel Kasahstanis, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Venemaal.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI


Vaba Lava

eraetendusasutus

Vaba Lava on kaasaegne ja avatud etenduskunstide keskus, mille eesmärgiks on pakkuda väiketeatritele ja vabatruppidele soodsaid arengutingimusi nii teatrihoonete kui erinevate tugiteenuste näol. Teatrikeskuses Vaba Lava on nii administratiivne kui tehniline personal, kuid loomingulise poole pealt on ametis kaks kuraatorit, kes valivad ideekonkursile laekunud taotluste põhjal teatrikeskuse põhiprogrammi. Lisaks on Vaba Laval kõrvalprogramm, mille raames annavad külalisetendusi erinevad teatrid, ning noorte eksperimentaalprogramm. Kuigi Vaba Lava keskmes on peamiselt etenduskunstid (sõna-, tantsu- ja muusikateater), toimuvad teatrikeskuses ka kontserdid, kunstinäitused, kinoseansid, festivalid, konverentsid, seminarid ja haridusporgrammid nii loojatele, kriitikutele kui publikule.

Teatri juht: Kristiina Reidolv

Koosseis:

Repertuaar:

Etenduskunstikeskuse 2017. aasta koostöölavastuste ja kuraatoriprogrammi kuulusid 12 lavastust, millest  8 olid uuslavastused. Lavastuste hulgas oli 5 sõna-, 3 tantsu- ja 4 mitmeliigilavastust. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 7.71 eurot.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Vaba Lava suur saal 184
Vaba Lava väike saal 70


Vana Baskini Teater

eraetendusasutus

1980. aastal asutas Eino Baskin tollase Eesti NSV Riikliku Filharmoonia juurde Vanalinna Stuudio, millest sai satiiri ja komöödiat hindava publiku suur lemmik. 1989. aastal reorganiseeriti pool-iseseisev estraaditrupp iseseisvaks ´riiklikuks´ teatriks ´Vanalinnastuudio´, mille hea käekäik jätkus millenniumivahetuseni. Siis aga järgnesid mitmed teatrijuhtide vahetused ja suunamuutused, mis viisid ´Vanalinnastuudio´ 2004. aastaks majandusliku krahhini. Et sügavast august välja pääseda, tuli kultuuriministri poolt ametisse määratud teatrijuhil (Tiit Ojasoo ja tema nõunik Indrek Saar) koondada pooled teatri töötajatest (sealhulgas ka näitlejad) ja peatada olemasoleva repertuaari etendamine. Seega oli ´Vanalinnastuudio´ sisuliselt likvideeritud, kuigi eksisteerib juriidiliselt edasi ja selle baasil tegutseb Teater NO99. ´Vanalinnastuudiost´ koondatud töötajate (ka näitlejate) baasil aga moodustas Eino Baskin 2005. aasta jaanuaris koos tuntud muusikaärimehe ja tuurikorraldaja Aarne Valmisega eraalgatusliku Vana Baskini Teatri OÜ. VBT esimene etendus toimus 8. veebruaril Lihula Kultuurimajas – Vanalinnastuudiost väljaostetud varemvalminud lühikomöödiatega ´Kadrioru vanad´ (autor Urmas Lennuk) ning ´Orav ja Meri´ (Andrus Kivirähk). Vanalinnastuudio repertuaarist saadi kaasa veel ka N. Fosteri ´Tipsutajad´. Teatri päris oma esietendus oli 27. märtsil, mil Salme Kultuurikeskuses jõudis publiku ette Eino Baskini lavastatud Neil Simoni komöödia ´Pentsik pere´.

Teatri juht: Aarne Valmis

Koosseis: 9 näitleja, 1 kunstiline juht.

Repertuaar:

2017. aastal oli teatri mängukavas 6 sõnalavastusest, millest 2 olid uuslavastused. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 10.05 eurot. 

Kõik etendused anti üle Eesti erinevates huvikeskustes, kultuuri- ja rahvamajades.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI


Varius

eraetendusasutus

Teater VARIUS on mittetulundusühing ja tegutseb teatrina 1987. aastast. Teatri asutaja, tekstide autor ja lavastaja on Heidi Sarapuu. Esialgu oli tegemist luuleteatriga, kes tutvustas eesti autorite loomingut ning vähetuntud kirjandus- ja kultuuritegelasi. Valmisid lavastused paljudest Põhjamaade autoritest ning eesti kirjanikest, kes olid sunnitud põgenema vene okupatsiooni eest Rootsi. Juba 1995. aastal leidis teater uue mängupaigana Eesti Rahvusraamatukogu keldrisaali, kus nüüdseks antakse etendusi regulaarselt. 1999. aastal sai luuleteatrist teater VARIUS.

Teatri juht: Heidi Sarapuu

Koosseis: 1 , 11 näitleja, 1 koori liige, 1 muusikajuht, 2 kunstnik, 1 ooperisolist, 1 lavastaja.

Repertuaar:

2017. aastal oli mängukavas 3 sõnalavastust, millest 1 oli uuslavastus. 

Lisaks etendustele toimus teatri korraldamisel kaks tähtpäevaõhtut (490 vaatajale):

„Premjäär“: 30. sünnipäeva tähistav galaõhtu muusikaliste katkenditega lavastustest, õhtujuht Alo Kõrve, toimus Rahvusraamatukogu suures saalis.

„Kummardus“: läbilõige kirjanikega seonduvatest lavastustest, õhtujuht kirjanduskriitik Livia Viitol. Tekst ja lavastaja Heidi Sarapuu, kunstnikud Karmo Mende ja Mare Kõrtsini. Toimus Kirjanike Maja Musta Laega saalis.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI


VAT Teater

eraetendusasutus

Eesti vanim vabatrupp ja kutseline erateater VAT Teater on asutatud 1. oktoobril 1987, eesmärgiga viljeleda ja arendada kultuurialast tegevust ning eelkõige laste ja noorte kultuurialast teenindamist. 2001. aastast annab VAT Teater lavastusi Rahvusraamatukogu Teatrisaalis. Teatri kunstiline juht on Aare Toikka, juhatuse esinaine Tiina Rebane.

Teatri juht: Tiina Rebane

Koosseis: 1 tehnikajuht, 1 dramaturg, 4 näitleja, 1 kunstiline juht.

Repertuaar:

2017. aastal oli teatri mänguakvas 18 lavastust, millest 5 olid uuslavastused. Lavastuste hulgas oli 1 tantsu-, 5 mitmeliigi- ja 12 sõnalavastust. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 11.15 eurot. 

Väljaspool lavastuste statsionaare anti 29,5% etendustest, sh 2 etendust lavastusega „Mister Green“  Itaalias Milano Teatro Sala Fontanas ja Forli Teatro Testonis, 1 etendus Saksamaal Platfrom Shift+ suurkogunemisel Dresdenis ning 1 etendus lavastusega „Gunn, Gunn, vana ...“ Austraalias Sydney Eesti Majas.

VAT Teater osaleb Euroopa teatrite koostööprojekti Platform Shift+ võrgustikus, mis ühendab 11 partnerit 9 Euroopa riigist, et ühiselt uurida ja tegeleda väljakutsetega, mille esitab digitaalne ajastu nii noortele kui ka teatritegijatele. 

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Rahvusraamatukogu Teatrisaal 80
Rahvusraamatukogu Tornisaal 70
Rahvusraamatukogu Suur Saal 250


Vilde Teater

eraetendusasutus

Vilde teater on kõige pikaajalisemalt harrastusnäitlejatega töötav kollektiiv Tartus. See on järjepidevalt tegutsenud aastast 1949. Kümme aastat hiljem nimetati Ed. Vilde nimeline näitering ümber Ed. Vilde nimeliseks teatriks. Seega oli 2009. aastal Vilde teatri 50. aastapäev. 2005. aasta septembris vormistati Vilde teater eraldi juriidilise isikuna mittetulundusühinguks MTÜ Vilde Teater. Teatrit juhib kolmeliikmeline juhatus: Tarmo Teekivi, Aire Pajur, Kristiina Metsanurk. Tänasel päeval tegutseb Vilde teatris aktiivselt üle 20 inimese erinevast vanusest ja rahvusest. Igal aastal esietendub 3-4 lavastust. Vilde teatris on lavastanud Raivo Adlas, Jaan Tooming , Jüri Kaldmaa, Meelis Hansing, Liisi Tegelmann, Lennart Peep, Tess Pauskar, Tarmo Kruus, Ain Saviauk, Airé Pajur. Alates 2013. aastast tegutseb Vilde teatri juures ka noortestuudio, mille juhendajaks on Kätlin Padesaar. Noortestuudios on praegu 10 liiget vanuses 15-22 aastat.

Teatri juht: Airé Pajur

Koosseis:

Repertuaar:

2017. aastal oli harrastusteatri mängukavas 4 sõnalavastust, millest 1 oli uuslavastus. 

2017. aastal anti põhiosa etendustest (13) väljaspool lavastuste statsionaare rahva- ja kultuurimajades.  

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI


Von Krahli Teater

eraetendusasutus

Von Krahli Teater sai alguse 1992. aastal tänase teatrijuhi Peeter Jalaka ja tema toonase trupi Ruto Killakund initsiatiivil. Tegevust alustati endise rahvateatri ruumidesse nappide vahenditega loodud black-boxis nn projektiteatrina, st. ilma püsitrupi ning riigi- ja omavalitsusepoolse finantseeringuta. See vorm kestis 1998. aastani, mil sai alguse Von Krahli Teatri püsitrupp. Alates 2000. aastast on saadud ka regulaarset riigipoolset tegevustoetust. Aastas tuuakse välja keskmiselt neli suuremat lavastust, neist ühe puhul on tavaliselt tegemist suurema rahvusvahelise produktsiooniga. Lisaks mahub hooaega reeglina ka väiksemaid (muusika)lavastusi. Von Krahli Teatri peamine rahastaja on Eesti Kultuuriministeerium, projektitoetust saadakse ka Kultuurkapitalilt ning Tallinna linnalt. Erinevalt Eestis levinud riiklikust teatrisüsteemist on tegemist eraalgatusega. Erakapitali osa Von Krahli Teatri eelarves on siiski kaudne – võimaldades teatril kasutada tasuta ruume ning kattes osa püsikulusid. Tänase Von Krahli Teatri põhiliseks tugevuseks on operatiivne ja professionaalne trupp ning pühendunud tehniline meeskond. See koosneb kõrgharidusega tippnäitlejatest ja oma ala asjatundjatest, kes koos ja eraldi on tunnustatud ning ennast Eesti kultuurimaastikul tõestanud.

Teatri juht: Mart Koldits

Koosseis: 9 näitleja, 1 muusikajuht.

Repertuaar:

2017. aastal oli mängukavas 15 lavastust, millest  7 olid uuslavastused. Lavastuste hulgas oli 1 muusika-, 1 mimteliigi- ja 13 sõnalavastust. 

Piletiga külastuse keskmine maksumus: 14.89 eurot.

STATSIONAARID:
TEATRIS ISTEKOHTI
Proovisaal 38
Teatrisaal 120
Alumine saal 80
Pööningusaal 30