Eesti teatristatistika 2016

Viimastel aastatel on püsinud uusalvastuse arv enam-vähem 200 uuslavastuse piirimail – 2016. aastal on statistikasse kaasatud 196 uue lavastuse andmed. Kogu repertuaaris oli 540 lavastust, mis on 10 lavastust vähem kui aasta varem, kuid sellest hoolimata anti aasta jooksul rohkem etendusi ja kasvas ka külastuste arv. Viimane on mitmeid aastaid püsinud üle 1,1 miljoni – 2016. aastal 1 186 008 külastust.

Eesti Teatri Agentuur kogub statistikat järjepidevalt alates 2004. aastast ja vahendab andmeid Statistikaametile, avaldab neid statistikabaasis ja ka aastakogumiku Teatrielu kroonikas. Andmetega on esindatud kõik riigi- ehk repertuaariteatrid, kellele on statistika esitamine osa tegevustoetuse aruandest: nii avalik-õiguslik Estonia, Tallinna ja Kuressaare linnateatrid, sihtasutused kui ka erateatrid. 

Enimkülastatud ja jätkuvalt oma külastusi kasvatavad teatrid on Estonia (171 641) ja Vanemuine (161 647), kolmanda külastuste arvuga teater on jätkuvalt Eesti Draamateater (108 268). Eraetendusasutustest kogus enim vaatajaid Piip ja Tuut Teater (28 326), tihedalt kannul on VAT Teater (26 080) ja Kinoteater, aga ka Tuuleveski (19 558) ja Vana Baskini Teater (19 118).

Eraetendusasutuste ja lavastusprojektide külastused moodustavad kogukülastustest 26,6%, kuid see ei tähenda sugugi, et eraetendusasutuste osakaal oleks vähene, vastupidi – iga aastaga kasvab ka erateatrite ja lavastusprojektide panus. On üsna tavapärane on, et erateatrites esietendub igal aastal rohkem uuslavastusi, 2016. aastal oli neid 108 (riigi- ja linnateatritel 88), vastupidiseks muutub olukord kogu repertuaari, etenduste ja külastuste arvudes riigi- ja linnateatrite kasuks. Põhjused on mitu ja ilmselt kõigile selgitamatagi teada.

 

 

uuslavastused

repertuaar

etendused

külastused

riigi- ja linnateatrid

88

307

3 746

873 594

eraetendusasutused

108

233

2 827

312 414


Kui 2015. aastal moodustas riigiteatrite külastuste arv 75%, siis 2016. aastal oli erateatrite külastatavus koguarvust 26,3%. Osakaalu kasv on küll vaid 1,3%, kuid kui arvestada, et 2016. aasta andmetega osaleb statistikas 35 erateatrit ja lavastusprojekti ning aasta varem oli see kolme võrra suurem ehk 38, siis seda julgemalt võib tõdeda, et erateatrite külastuste arv kasvab iga aastaga. Ehk annab see kõik märku sellest, et publiku huvi ei kahane ja aina rohkem lavastusi saab mängukavas püsida kauem kui vaid ühe etendusperioodi.

Kuna kõiki, kes lavastusi välja tõid, ei saa käsitleda püsi- või oma põhitegevuselt teatritena ning kaheksal neist oli 2016. aastal mängukavas vaid 1 lavastus, siis on nüüdsest koondtabelis eraldi real lavastusprojektid, kuhu on koondatud kõik erateatrid, projektid, ühendused või sõpruskonnad, kes on statistikasse esitanud ühe lavastuse. 2016. aastal oli neid lavastusi kaheksa, statistikabaasi tabelites on neid üise nimetaja alla toodud neli uuslavastust: „Olmeulmad“, „Rästik“, „Sula“ ja „Ubuntu“. 

Kogumiku Teatrielu 2016 kroonikas on tavapärase koondtabeli kõrval eraldi välja toodud kolme etenduskunsti keskuse, Kanuti Gildi SAALi, Sõltumatu Tantsu Lava ja Vaba Lava majade kultuuriprogrammide arvnäitajad, sest nende puhul on nii etendustegevus kui ka muu pakutav kultuuriline tegevus samaväärselt võrdsed ja olulised tervikprogrammi osad. 

Statistikas osalevate teatrite arv on aastate lõikes küll kasvanud, kuid igal aastal on neid teatreid või lavastusi, mis ei ole andmetega statistikasse jõudnud. Seepärast püüame igal aastal Eesti Teatri Agentuuri kodulehe (www.teater.ee) mängukavale tuginedes Teatrielu kroonikas välja tuua ka need uuslavastused, mida statistikasse ei esitata. 2016. aastal on lisaks (arvaandmetega esindatud lavastustele) välja toodud veel 54 uuslavastust (suurematest erateatritest on nende seas nt Cabaret Rhizome 2 lavastusega, Komöödiateater 2 lavastusega, Point 3 lavastusega), teadaolevalt oli nendega antud etenduste arv 2016. aastal 442. Nende hulgas on näiteks suurprojekte nagu Tallinna Filharmoonia „Reekviem ... ja elu enne“, millega anti Birgitta festivalil 2 etendust või näiteks Suuremõisa lossi hoovis 10 korral väiksemale ringile esitatud Margus Tabori „Mamma lood“.

Kui need teadaolevad arvud lisada statistikas toodule, siis võib öelda, et 2016. aastal oli Eesti teatris kokku 250 uuslavastust, kogu repertuaaris ligi 600 lavastust ja kokku anti aastas üle 7000 etenduse. Kui statistikale tuginedes veelgi julgemalt arvestada, et ühel etendusel oli 2016. aastal keskmiselt 180,4 vaatajat, ning liita need külastused 46 etendusasutuse poolt fikseeritud külastusele, siis võib arvestada 2016. aasta etenduste kogukülastuste arvuks 1 265 560. 

Eelnimetatud arvudesse ei ole aga arvestatud rikkalikku harrastusteatrite tegevust. Küll on olemas esindatus kahe staažika harrastusteatri – Teoteatri ja Vilde Teatri – näol. Koostöös Harrastusteatrite liiduga on Teatrielu aastakroonikasse tehtud valik harrastusteatrite 2016. aasta uuslavastustest. Välja on toodud 26 uuslavastust, millega anti teadaolevalt 184 etendust. Eraldi on kajastatud ka harrastustearite aasta olulisemad sündmused, rahvusvaheline koostöö ning festivalid.

Kuid nii nagu kõigil aastatel, ei piirdunud teatrite panus kultuuriellu ka 2016. aastal ainult etendustegevusega, sest lisaks etendustele panustavad teatrid suure hulga sündmustega Eesti kultuuripildi rikastamisse lisaprogrammide, seminaride, hariduslike sarjade, telesaadete, kontsertide, filmiseansside, õpitubade, festivalide jmt korraldamisega. Loomulikult on selles eriti aktiivsed kõik maju ja vastavat tööjõudu haldavad riigiteatrid, aga ka erateatrid: kokku vastavalt 1 850 sündmust 214 032 osalejale (riigiteatritel 1 315 sündmust 150 075 osalejale ning erateatritel 535 sündmust 63 957 osalejale). Seega pakuvad etendusasutused kogu oma aastase tegevusega üle 8 850 kultuurisündmuse üle 1,4 miljonile külastajale.

Piletiga külastuse keskmine maksumus oli 2016. aastal 11,0 eurot (ilma km-ta) ehk üle 1% Eesti keskmisest palgast. Lavastusliigiti on ootuspäraselt kõige madalama keskmise hinnaga nukulavastuste piletid (4,4 eurot) ja kõige kõrgema maksumusega muusika- ja tansulavastuste piletid (12 eurot). Sõnalavastusi on mängukavas kõige rohkem ja selle lavastusliigi keskmine pileti maksumus on ka kõige lähemal üldisele keskmisele pileti hinnale (10,6).

Sihtrühmiti on kõige kõrgem keskmine piletihind noortelavastustel – 16,7 eurot. Noortele tehtud lavastusi oli suhteliselt vähe – 25 – , kuid ilmselt olid need ka kulukad, sest nende hulgas on suhteliselt palju muusikalvastusi, nagu nt 2016. aasta külastatavuselt vaadatuim RO Estonia „Viiuldaja katusel“ (24 830 vaatajat). Põhiosa lavastusest on täiskasvanutele, kellele on keskmine pileti maksumus (ilma km-ta) 11,3 eurot. Kõige madalam maksumus on lavastustel, mis mõeldud väikelastele – 4,4 eurot, teismelistele vastavalt 11,0 ja lastele 7,7 eurot. 

Statsionaaris on keskmine piletiga külastus kõrgem kui väljasõiduetendustel. Kallimad ja kulukamad lavastused ongi statsionaaris mängitavad ja üks võimalik põhjus on, et väljaspool statsionaari käiakse odavamate lavastustega. 

Keskmised piletite maksumused näitavad võrreldes eelmiste aastatega järjekindalt tõusu. Sellega ühes kasvas ka teatrite omaetenduste piletite müügist saadud tulu – 10,4% (ehk 1 218 2394 eurot). Samas on teatrite tulude tervikus omaetenduste piletitulu 2% võrra madalam (19%) kui 2015. aastal, mil see oli 21% tuludest. Tervikpilti vaadates jääb aga ka kohe silma, et toetused riigieelarvest on 2% kasvanud, mis näitab kui otsene mõju on riigitoetusel teatripileti keskmisele maksumusele. Samuti on tõsnud omavalitsuste toetus kolmelt protsendilt 5-le.

Erinevatele sihtrühmadele mõeldud ja etenduskunstidega tihedalt seotud festivale oli teadolevalt 25 ning pea kõik need festivalid olid rahvusvahelised. Samuti külastas Eestit taas märkimisväärselt suur arv välisteatreid ja -esinejaid (56). Eesti teatrid andsid väljaspool Eestit 66 lavastusega etendusi 25 riigis, nende etenduste külastuste osakaal 2016. aastal oli 3,5% aasta külastustest. Sarnaselt kogu ülejäänud teatripildiga on ka välismaal etendatavatest lavastustest üle poole (65%) sõnalavastused. 


NB! Statistikabaasi kokku arvudest ei ole maha arvatud koostöölavastuste andmed (küll aga on need mahaarvutused tehtud Teatrielu 2016 kroonika koondtabelites). 

2016. aastal oli teatrite repertuaaris 8 koostöölavastust, neist 4 uuslavastust: „Harakale haigus“, „Varesele valu“, „Kaota mu naine ära ehk Kuidas minust sai mustkunstnik“ ja „Ekke Moor“ ning uuslavastused „A Festival Piece“, „Huumoritunnel“, „Ma pigem tantsiksin sinuga“ ja „Teisest silmapilgust“.